Kataloonia liider jättis iseseisvuse ja valimised välja kuulutamata
Kataloonia parlament pidi neljapäeval kogunema plenaaristungile, et arutada vastusamme keskvalitsuse otsusele tagandada Kataloonia regionaalvalitsus ja kuulutada piirkonnas välja valimised. Regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont neljapäeval iseseisvust või ennetähtaegseid valimisi välja ei kuulutanud.
Esialgsetel andmetel oli Puigdemontil kavas avaldusega üles astuda Eesti aja järgi kell 14.30. Seejärel lükati avaldus edasi kella 15.30 peale, mil aga regionaalvalitsus teatas, et avalduse tegemine lükkub veelgi edasi.
Viivituste põhjus oli pikka aega ebaselge. Ka Puigdemonti pressikonverentsile kogunenud ajakirjanike seas polnud selgust, mis täpsemalt neljapäeval edasi juhtuma hakkab.
Mitmed meediaväljaanded kirjutasid oma allikatele viidates varem, et Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont soovis neljapäeval kuulutada välja ennetähtaegsed piirkondlikud valimised, mis peaksid toimuma 20. detsembril.
Puigdemont lootis, et see samm aitab leevendada pingeid keskvalitsusega, kes on ähvardanud rakendada Hispaania põhiseaduse artiklit 155, mille kohaselt saab Madrid kehtestada Kataloonia üle otsevõimu, peatada sealse autonoomia, saata regionaalvalitsus laiali ning kuulutada välja uued valimised.
Õhtul kella 18.30 paiku tegi Puigdemont siiski avalduse ja teatas, et ta otsustas piirkondlikke valimisi siiski mitte välja kuulutada, sest ta ei saanud keskvõimult piisavat garantiid, et see samm aitaks ära hoida Kataloonia autonoomia peatamise Hispaania valitsuse poolt.
"Ma olin valmis kuulutama välja valimised, kui see garantii antakse. Ei ole sellist garantiid, mis õigustaks täna valimiste välja kuulutamist," nentis ta.
Samuti andis ta teada, et see on Kataloonia parlamendi pädevuses liikuda edasi iseseisvusreferendumil saadud mandaadiga. Seega osade iseseisvuslaste poolt oodatud ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni Puigdemont ei teinud.
Ennetähtaegsed valimised ei pruugi jõudude vahekorda muuta
Valimiste väljakuulutamine enne Madridi oleks pakkunud Puigdemontile võimalust saavutada võidu korral tugevam mandaat või kaotuse puhul iseseisvuspüüdlustest ilma suurema häbita loobuda.
Samas tekitaks otsus iseseisvusdeklaratsioonist loobuda kindlasti pingeid iseseisvuslaste hulgas, kellest radikaalsemad on regionaalvalitsuse presidendilt nõudnud kohest iseseisvuse välja kuulutamist.
Mõned allikad on väitnud, et Puigdemont muutis meelt pärast seda, kui Hispaania valitsusest tuli teateid, et erakorraliste valimiste väljakuulutamisest ei pruugi autonoomia peatamise ennetamiseks piisata.
Ajalehe El Periodico poolt pühapäeval avaldatud arvamusküsitluse kohaselt annaksid aga ennetähtaegsed valimised üsnagi sarnase tulemuse kui 2015. aasta valimised ning seega suurt põhimõtteliselt muudatust ei pruugi need Kataloonia kriisis kaasa tuua.
Reedel hakkab aga Hispaania parlamendi ülemkoda ehk senat arutama Kataloonia autonoomia võimalikku peatamist.
Puigdemont Hispaania senatisse ei ilmunud
Puigdemont lükkas kolmapäeval tagasi Madridi kutse tutvustada oma seisukohti Hispaania parlamendi ülemkojas.
Kataloonia regionaalvalitsus kogunes kolmapäeva õhtul ka erakorralisele istungile.
Samuti kogunesid taas tuhanded inimesed tänavatele, et avaldada toetust Kataloonia iseseisvumisele.
Kataloonia kriis on pärast 1. oktoobrit olnud pidevate vastastikuste ähvarduste jada, mille käigus on laupkokkupõrke vältimiseks tähtaegu korduvalt edasi lükatud.
Ajalehe El Pais andmetel võib selline olukord ka jätkuda, sest väidetavalt on allikad andnud mõista, et Hispaania senat küll kiidab formaalselt põhiseaduse 155. artikli kasutuselevõtu Kataloonia puhul heaks, kuid jätab selle rakendamise ja aja Hispaania valitsuse otsustada.
Puigdemontil oli kolm võimalust
The Local kirjutab, et neljapäeval oli Puigdemontil sisuliselt kolm võimalust.
Esimene võimalus oleks kõige radikaalsem - kuulutada regionaalparlamendi istungi ajal välja iseseisvus. Samm oleks ühepoolne samm ning tugineks ainult Hispaania põhiseadusele mitte vastavale 1. oktoobri iseseisvusreferendumile, mille läbiviimise asjus on mitmeid küsimusi. Kas või see, et peamiselt võtsid sellest osa inimesed, kes iseseisvumist toetavad, Hispaania koosseisu jäämist pooldavad inimesed aga üldjuhul boikoteerisid seda. Seega kokkuvõtlikult ei andnud nimetatud referendum vastust küsimusele, kui suur osa Kataloonia elanikest tegelikult täielikku iseseisvust toetab.
Selle sammu puhul oleks ka täiesti kindel, et Hispaania senat kiidab heaks põhiseaduse artikli 155 rakendamise valitsuse poolt ehk selle, et Madrid kehtestab Kataloonia üle otsevõimu, saadab regionaalvalitsuse laiali ning korraldab piirkonnas uued valimised. Iseseisvusaktivistid on sellisel juhul kutsunud üles kodanikuallumatusele.
Seega oleks ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon kõige äärmuslikumate ja prognoosimatute tagajärgedega otsus.
Puigdemonti teiseks võimaluseks oleks kuulutada korraga välja nii iseseisvus kui ka uued valimised. Ehk kuulutada uued piirkondlikud valimised välja enne, kui Madrid seda teeb, ja saada iseseisvusele justkui uus mandaat.
Samas oleks ka see samm ohtlik, sest Madrid võib endiselt otsevõimu kehtestada. Samuti annaks see võimaluse äärmuslikumatele iseseisvuslastele ajal, mil kõige rohkem on vaja pingete maandamist.
Kolmandaks võimaluseks on jätta ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon tegemata ning kuulutada välja piirkondlikud valimised enne Madridi. Selle sammu peamiseks eesmärgiks oleks hoida ära põhiseaduse artikli 155 rakendamine Hispaania valitsuse poolt.
Sellist sammu on lootnud näiteks Hispaania peamine opositsioonipartei ehk sotsialistid, kes on muidu lubanud parempoolse valitsuse samme õiguskorra tagamisel toetada. Samas ei pruugi ka see olla Hispaania valitsuse jaoks piisav ning seega ei saa välistada, et otsevõimu asutakse Kataloonia üle rakendama ka sellel puhul. Mariano Rajoy valitsuse peamiseks argumendiks on väide, et Puigdemontile on antud juba piisavalt aega otsevõimu kehtestamise vältimiseks.
Kolmas samm tekitaks tõenäoliselt ka tõsise lõhe iseseisvuslaste ridades, sest radikaalsemad jõud ei lepiks iseseisvusdeklaratsioonist loobumisega.
Puigdemont kuulub mõõdukate iseseisvusmeelsete koalitsiooni Junts pel Sí ehk Ütleme Üheskoos "Jah", kuid regiooni parlamendis läheb neil vaja vasakäärmusliku Kataloonia erakonna CUP (Canditatura d`Unitat Popular) toetust. CUP ja iseseisvuslaste organisatsioon ANC (Assemblea Nacional Catalana) tegid juba 13. oktoobril avalduse, milles kutsusid Puigdemonti üles "aja raiskamist" lõpetama ning pinged iseseisvuslaste seas on seejärel pidevalt suurenenud.
Toimetaja: Laur Viirand