Alampalga tõus mõjutab trahvisummade suurust vaid kaudselt
Tööandjate ja ametiühingute kokkuleppel tõuseb uuel aastal alampalk 500 euroni, kuid rikkumiste eest määratud trahvisummasid see otseselt ei mõjuta.
"Riigi poolt kehtestatud trahvi määrad ei ole üldiselt sõltuvuses alampalgast. Trahve ja rahalisi karistusi mõjutab miinimumpalga tõus nii palju, et kui kasvab inimese sissetulek, suureneb ka tema päevamäär, mis on karistuse aluseks," ütles ERR-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels.
Praegu on väärteo trahviühik seadusega määratud suurus ehk sõltumata sissetulekust on ühik sama. Kriminaalasjade puhul määratakse rahalise karistuse suurus isiku keskmise sissetuleku järgi, seaduses on sätestatud päevamäära minimaalne suurus. Minimaalne päevamäär on kümme eurot.
Kuigi kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus on Mihkelsi sõnul issetulekupõhine olnud juba enam kui 20 aastat, on väärtegude trahviühikute süsteem põhinenud seni fikseeritud suuruses trahviühikul.
"Kooskõlastusringilt on aga tulnud uus eelnõu, millega sätestatakse võimalus karistada ka teatud väärtegude eest – raskemate liiklusrikkumiste korral - rahatrahviga, mille suurus sõltub süüdlase sissetulekust. Need raskemad väärteod on eelnõu järgi joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h ja rooli istumine pärast seda, kui isikult on juba juhiluba ära võetud," ütles pressiesindaja.
"Seega miinimumpalga tõus puudutab trahvide ja rahaliste karistuse suurust vaid miinimumpalga saajatel."
Ka riigilõivud ei ole üldiselt sõltuvuses alampalgast. Riigilõivu suurus on riigilõivu seaduses määratud iga konkreetse juhtumi jaoks eraldi ega sõltu alampalgast.
Toimetaja: Indrek Kuus