Berk Vaher: Eesti linnad, tulge teki alt välja! ({{commentsTotal}})

Varsti kuulutatakse Eesti linnade vahel välja konkurss Euroopa kultuuripealinna staatusele aastaks 2024, aga konkureerida soovijaid peale Tartu eriti ei paista. Ja see ei ole hea, nendib Berk Vaher Vikerraadio päevakommentaaris.

Ongi kohe november käes! Mis siin hõisata – see on ju kõle ja hall kaamoseaeg? Tahaks ainult üleni teki alla, et muu maailm unustada?

See tunne on nii valdav, et võib juba tunduda rahvusliku põhiolemusena. Ehk on meie globaalne kuvandki juba üks tekki mähkunud kägar? Aga me ju ei taha sellised olla või selliseks jääda. Kui julgeme kaamoseteki alt välja piiluda, võib selguda, et november võib olla ka lootuse ja loomise kuu.

Kas või seeläbi, et novembris kuulutavad kultuuriministeerium ja Linnade liit Eestis välja konkursi Euroopa kultuuripealinna staatusele aastaks 2024.

„Ääh“ – ja teki alla tagasi? Äsjaste kohalike valimiste järgses pohmakas ei pruugi ka veendunud utopistidel esimese vile peale enam indu jaguda – eelistati ju nii mitmes linnas senise seisu jätkumist või pöörati lausa vanameelsemaks, ilmsesti trotsides nii laia ilma hirme kui teravaid koduseid vastandumisi.

Ja samas on kõikjalt turvalise teki alt kuulda rahutuid mõminaid. Kui ka liigutada ei jaksa, on selge, et lösutamine ei too samuti rõõmu ega raha. Ei too see ka endalt teki raputanud noori tagasi ega tekita uusi sõpru. Kui nii, siis mis paremat äratuskella saab olla sellest kultuuripealinna-kutsest?

Et see roteeruv tiitel seitsme aasta pärast lisaks Austriale ja ühele veel määratavale Euroopa Liidu kandidaatriigile ka Eestisse tuleb, oli teada juba mõni aeg tagasi. Ometi võeti see valimiskampaanias jutuks minu teada vaid Tartus.

Meenutagem, et Tartu kandideeris ka 2011. aasta tiitlile ja kuigi toona võitis Tallinn, ei läinud see kandideerimise kogemus ise kindlasti tühja. Et me siin suure ühise asja nimel üksteist ja linna võimalusi paremini tundma õppisime, on Tartule andnud tugevad rahvusvahelised festivalid ja ülemaailmse tuntusega tänavakunsti, loomelinnakud ja UNESCO kirjanduslinna staatuse. Järgmisele katsele läheme juba kõige selle võrra julgemalt ja kogenumalt.

Ent me ei taha sellele katsele minna üksi. 2011. aasta tiitlile kandideeris Eestis esiti ju neli linna. Nüüd võiks neid olla vähemalt kaks korda rohkem. Rehmamine, et „ah mis nüüd meie“ ja „nagunii nüüd Tartu saab“, on Tartule õigupoolest kõige suurem karuteene. Üksi üritaja võib jääda mugavaks, loota liialt juba saavutatule, ei pruugi tahta ennast ületada.

Hoiatav näide mujalt Euroopast on Esch-sur-Alzette, mis osutus Luksemburgis ainsaks – lahjavõitu taotlusega – kandidaadiks 2022. aasta kultuuripealinna tiitlile ning mille esialgne suutmatus ekspertide soovitusi kuulata ja taotlust sisukamaks kirjutada viis päris lähedale sellele, et tiitlivõimalus oleks Luksemburgilt hoopis ära võetud.

Nii et konkurentsi puudumist tuleb karta rohkem kui konkurentsi. Sest milline iganes on linn, mis konkursi võidab – tegelikult võidab Eesti. Julgen kinnitada, et oli seda ka 2011. aastal Tallinna edu puhul, sest arenesid nii kandidaadid kui kultuuripealinnaks valitu.

Ehkki vahetult pärast toda perioodi kostis omajagu skeptilisi hääli ning järgmised aastad tõid nii mõnegi tagasilöögi, said tookord hoo sisse ju nii paljud linnaruumi uuendajate kogukonnad, festivalid ja ettevõtjad, et me näeme juba ja näeme veel – see oli aeg, mil Eesti pealinnas euroopalik kultuur hakkas postsovetlikul viimaks kätt maha suruma.

Ja just kandidaatide võime oma valikutega suuri ja kauaaegseid probleeme ületada on see, mida otsustav komisjon enim ootab. Mitte tohutu tulevärgiga galašõud, mitte kolossaalseid uusehitisi, mitte ka juba saavutatud idülli vaikset edasiõilmitsemist.

Kultuuripealinn on ärksate inimeste võit rutiini ja stagnatsiooni üle. Võit selle iseenese üle, kes kurdab, et „nagunii keegi ei tule siia“ ja „ega meil midagi erilist polegi“ ja „mis neid meie vaesust ja korruptsiooni ikka häbistama lasta“.

Kultuuripealinn on võit novembri üle iseeneses. Teki pealtheitmine ja tegutsema hakkamine – kindlasti on paljud Eesti linnad selleks tahtelised ja võimelised. Sest ega tulevik tulemata ei jää, aga teki alla peitunust võib ta lihtsalt mööda minna. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: