Belgia kogemus: olmeprobleemide küüsis põgenikele keelt ei õpeta
Põgenike edukalt ühiskonda integreerumisel mängib olulist rolli haridus ja eelkõige keeleoskus, kuid traumeeritud ja olmeprobleemidega maadlevatele inimestele keele õpetamine ei pruugi olla edukas ettevõtmine, selgub Belgia kogemusest.
Belgial on multikultuurse ühiskonna ja erinevate sisserändajate vastuvõtmisega küll pikk kogemus, aga kuna viimastel aastatel on põgenike tulv kordades kasvanud, siis põrkub sealgi põgenikega igapäevaselt suhtlevate inimeste kogemus sätestatud seadustega.
Eelmisel aastal registreeris Belgia üle 18 000 asüülitaotluse. 12 000 inimest neist said pagulase staatuse. Üle 3000 inimese ei kvalifitseerunud pagulaseks, aga neile anti täiendav kaitse.
Et kõik need inimesed saaksid uude keskkonda sisse elada, kasvõi poes ja arstil käia ning tööle minna, on neil vaja õppida prantsuse või flaami keelt.
Prantsuse keele õpetaja Elise Chemini hinnangul on see raske ülesanne, sest põgenikud on traumeeritud ja neil on palju olmemuresid.
"Nad on füüsiliselt klassis, aga nende mõtteid ei ole tegelikult seal, nad mõtlevad kõigile oma probleemidele - oma pereliikmetele, kes Süüriasse sõja keskele jäid, oma probleemidele siin Belgias, mis on seotud bürokraatiaga. Seadused muutuvad kogu aeg ja nad peavad käima mööda linna pabereid taga ajamas," rääkis õpetaja.
"Sotsiaalabi on olemas, aga selleks peavad nad koolis käima ja keelt õppida, aga nende meeleseisund ei ole keele õppimiseks soodne," lisas ta.
Üle maailma ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu võitlev mittetulundusühing One on üheks eesmärgiks võtnud põgenike harimisse panustamise, sest nende hinnangul on see üheks esimeseks sammuks inimeste ühiskonda lõimimiseks.
Mittetulundusühingu noortesaadik Anne-Claire Courchinoux ütles, et migrandid tahavad olla integreeritud, et neid kuulataks ja antaks võimalus.
"Aga mõnikord ei anta neile isegi seda võimalust mitte. Nad on laagrites kinni, neid viiakse mujale. Vahel ei ole neil isegi kohta, kus elada. Nii et see algab tõesti algusest - elukohast ja esmasest haridusest, mida peaksid võimaldama valitsused koostöös mittetulundusühingutega," lausus Courchinoux.
Euroopa Parlamendi liikme, eelarvekomisjoni kuuluva Andrei Novakovi sõnul on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid põgenike abistamisse juba nii palju panustanud, et lisameetmed tuleksid juba millegi muu arvelt.
"Miski pole tasuta, vahendid tulevad Euroopa maksumaksjate taskust. Kui otsustame, et kulutame rohkem migratsioonipoliitikale, siis peame kuskilt mujalt vähemaks võtma. Kas oleksite nõus, et me ei investeeri kiirteedesse ja kiiresse rongliiklusesse, joogivee puhastamisse. Kõik tuleb samast eelarvest. Ma ei usu, et me peaksime oma prioriteete muutma ja ressursse ümber paigutama," ütles Novakov.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR-i raadiouudised