Toomas Jürgenstein: otsigem iseendas killukest Martin Lutherit ({{commentsTotal}})

Toomas Jürgenstein.
Toomas Jürgenstein. Autor/allikas: erakogu

Martin Lutheris kehastus julgus ja otsustavus, alatine hariduspüüe ja muusika, sügavalt individuaalne püüe Jumala sügavama mõistmise poole ja selle kogukondlik jagamine ning pisiasjade märkamine, leiab Toomas Jürgenstein reformatsiooni 500 aastapäeva eel Viljandi Jaani kirikus peetud kõnes.

Mõeldes reformatsiooni suurele juubelile ja selle esimesele viljale, luterlusele, otsustasin esimesena hakata otsima luterluse mõju iseenda ja lähedaste juurest. Nii alustangi perekondliku looga.

Minu vanavanaonu Anton Jürgenstein oli kooliõpetaja, kirjamees, kriitik, Postimehe toimetaja ja poliitikuna valitud Venemaa riigiduumasse. Anton kirjutas oma mälestusteraamatus ühest kavalusest, mida ta noore mehena kasutas sisseastumisel Valgas asunud ja kooliõpetajaid ettevalmistanud Jānis Cimze seminari:

„Ma tegin veel ajaloos hea viguri. Küsis mu käest ajalooõpetaja: ma jutustagu temale Speyeri riigipäevast. Ehk ma ajaloos küll hästi olin ette valmistanud, sest see asi mind huvitas, ei teadnud ma Speyeri riigipäevast ometi silmapilgult muud, kui et „protestandi“ nimi sealt pärit on. /-/ Sellepärast otsustasin ma kiiresti jutustama hakata Wormsi riigipäevast ja Lutheruse esinemisest seal, mis igale karjapoisile tuttav.“

Lisan selgituseks, et vanavanaonu petumaigulise kavaluse taga oli ka soov näidata eksamineerijatele oma ladusat saksa keelt.

Aga tagasi vanavanaonu öeldu juurde. Mulle jäi tsiteeritud lõigust eriliselt meelde fraas, et Wormsis riigipäeva lugu on „igale karjapoisile tuttav“. Karjas käis 150 aastat tagasi enamik maapoisse ning me võime tänapäeval mõista seda ütlust, et iga noore inimese teadmistepagasisse kuulus 19. sajandi teise poole Eestis ka lugu Martin Lutherist Wormsi riigipäeva ees, kus ta ütles oma kuulsad sõnad: „Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa!“

Tuleme tänapäeva. Kui esmapilgul võiks oletada, et Wormsi riigipäev ja Martin Lutheri tolleaegse maailma vägevate vastu astunud seisukoht ei mängi tänases Eesti elus mingitki rolli, kinnitab vähemalt minu kogemus midagi muud.

Olen põhilise osa oma elust tegelenud koolis noorte inimestega (vaid viimasel aastal rohkem täiskasvanutega) ning ma võin kinnitada, et ühed võimsamad ja mõjukamad usulised, ühiskondlikud või kultuurilised seisukohad võetakse just Lutheri eeskujul öeldes – siin ma seisan ja teisiti ma ei saa. Mulle tundub, et niisugustest rahva seisukohavõttudest on kahel korral sündinud meie riiklik iseseisvus. Ning veel – eriti ülevad on niisugused väljaütlemised siis, kui sarnaselt Martin Lutherile ei ole need seisukohavõtud võetud jõupositsioonilt, vaid ütleja heidab siin enda ja kaasmõtlejate saatuse kaalukausile.

Olen endamisi mõelnud, et kuni meil jätkub niisuguseid eksistentsiaalseid väljaütlemisi, on Martin Lutheri vaim Eestimaal kohal. 

Lähen nüüd perekondlikust pärimusest üldisemaks. Kõik me teame, kui oluline on Eestis 1. september, kooliminek. Kodudes on see on pidulik valmistumine, kuhu kuulub põhjalik riietuse, õppevahendite ja koolikoti ostmine, kodune ettevalmistus kooliks jne. Arhiivinduse professor ja poliitik Aadu Must ei väsi kunagi rõhutamast, et eestlased on hariduse usku.

Vahepalana toon näite, et 1. septembri tähtsus ja pühadus on nii suured, et vähemalt seni pole tõsiselt võetud paari küllaltki mõistlikku ettepanekut nihutada kooli algus 20. augusti kanti ning vastavalt pikendada sügisest, talvist või kevadist vaheaega.  

Selline hariduse tähtsustamine väga luterlik. Tahaks rõhutada veel Martin Lutheri mõtet, et koolis ei peaks tegelema ainult kasulike asjade õppimisega. Tsiteerin siin tänase Eesti mõtteloo üht arvestatavat isiksust, õppejõudu ja mõtlejat Marju Lepajõed:

„Koolihariduse küsimused ei ole Eestis lihtsalt praktiliste lahenduste otsimised, vaid on seotud millegi kõrgemaga, mistõttu nendega tegeldakse lõputult ja kirglikult — see on hingeõndsuse küsimus. Raske oleks näha selle hoiaku juuri mujal kui Lutheri hariduskäsituses: see rõhutab lisaks suutlikkusele lugeda Piiblit, et on vaja laiemat üldharidust, mis ei oleks suunatud kasule, vaid vaimsele avanemisele, üldise intelligentsi tõstmisele, hinge harimisele. Inimesed peavad saama õppida, sõltumata soost, seisusest, rahalistest võimalustest. Kooliõpetaja on Lutherile hingekarjase kõrval kõige olulisem Jumala kaastööline maa peal.“

Hariduse tähtsusega võime veel edasi minna. Näiteks võime mõelda asjaolule, et reformatsioon sai alguse ülikoolist ja et vastava mõtteviisi tekkimisel oli oluline osa Piibli teaduslikul uurimisel. Kas ei võiksid need olla reformatoorse mõtte edasikandjad ka täna? Siin võib mõelda vaimulik Toomas Pauli monumentaalsele ligi 900 leheküljelisele „Eesti piiblitõlke ajaloole“ ja selle mõjule. Ometi mulle tundub, et ülikoolide ja piibliuuringute osas reformatoorse mõtte kandmisel on täna rohkem väljakutseid ja küsimusi kui vastuseid.

Järgnevalt võtaksin vaatluse alla ehk ühe luterlikult kahetise teema: individualismi ja kogukonna vahekorra küsimuse. Mulle näib, et seoses luterliku arusaamaga, et viimatiselt seisab inimene oma individuaalse usuga Jumala ees üksi, on teenimatult tahaplaanile jäänud kogukonna roll. Aga see on luterluses täiesti olemas.

Toon siin näite Martin Lutheri enda kirjast. Nimelt säilitatakse Eesti ajalooarhiivi EELK Jaani koguduse fondis üht Martin Lutheri kirja 6. veebruarist 1540. aastast, adresseeritud Georgius Scarnbrusele. Viimasest isikust pole eriti midagi teada, kuid Martin Luther nimetab teda auväärseks meheks ja kõige kallimaks vennaks. Scarnbrusel tundub olevat mingi probleem, milles Martin Luther näeb kuradi sepitsust ja usuisa on andnud Scarnbrusele mitmeid soovitusi, kuidas käituda.

Loen nüüd Martin Lutheri kirja:

„Teiseks kanna hoolt selle eest, et sinu eest paluksid ka kirik ja vennad, et nende abiga sinu ebakindlus väheneks. Kolmandaks väldi kõigest väest ka võõraid asju, muidugi ära ole kunagi üksi. Sest see kiusatus ei talu üksindust ja ihkab siiski olla üksinduses. Aga suhtle teistega, räägi, loe koos nendega evangeeliumi, psalme. Kui tahad kuradit võita, tuleb vaeva näha, nende juurest, kes käed rüpes raskusi väldivad, ta ise ei lahku.“

Nagu näete, joonistub olulise soovitusena Martin Lutheri kirjas välja lõik, kus usuisa soovitab suhelda teistega ning mitte jääda oma probleemiga üksi. Samas koosneb luterlik kogukond  iseseisvatest mõtlejatest, keda liidab eelkõige pürgimine ühise idee poole.

Kogukonna rõhutamine tähendab, et inimesed tulevad aeg-ajalt kokku, kuid ka seda, mida kokku tulles teevad. Toon vahepalaks pisut anekdootliku, ent tõestisündinud loo. Mul on Peterburis üks kauge sugulane, kelle nimi on Fedja ja kes on vaimustuses Eesti laulupidudest. Eestis pole ta kunagi käinud, kuid meie maast on tal idealiseeritud ja pisut naiivne ettekujutus. Ta on veendunud, et kui Eestis on midagi tähtsat otsustada, siis tullakse kokku, kaalutakse kõik head-halvad pooled läbi ning siis tehakse üksmeelne otsus. Ning kui otsus on tehtud, hakatakse laulma ja rahvatantse tantsima. Olen küll Fedjale paar korda maininud, et, tegelikkus ei ole nii romantiline, ta pole eriti kuulanud.

Fakt on, et muusika oli Martin Lutheril oli teoloogiast ainult pisut tagapool. Seda võib selgesti tunnetades kui mõnda Lutheri koraali lauldes, näiteks „Üks kindel linn ja varjupaik“, mis pisut aega tagasi siin kirikus kõlas.

Muusikal ja usul on Eestis üks esmapilgul kummaline seos. Kui Eesti kultuuriinimestest on mitmed kirjanikud, näitlejad ja kunstnikud olnud religiooni suhtes aeg-ajalt rohkem või vähem kriitilised, siis muusikud on kirikuga palju suuremas harmoonias elanud.

Võib-olla on põhjus selles, et nii usu kui muusika suurimaid asju on raske sõnades väljendada. Igatahes on ka meie tuntuim helilooja Arvo Pärt, kelle nime kandva keskuse uus hoone mõni aeg tagasi nurgakivi sai, tuntud eelkõige vaimuliku heliloojana. Ning loomulikult on selle luterliku laulu tähtsustamise tipuks meie laulu – ja tantsupeod ja ükski märk ei näita selle traditsiooni kustumist.

Hakkan on mõtteid reformatsioonist kokku võtma. Tahaksin veel välja tuua reformatsiooniprotsessiga vallandunud julguse vaadelda iseenda tumedamat poolt. Mõtiskledes eesti keeles ilmunud Martin Lutheri teoste üle rõhutab süstemaatilise teoloogia professor Anne Kull Lutheri oskust näha seda mitmekesisust:

„Lutheri ristiteoloogia on teoloogia vastupidise kaudu: inimesele ei too midagi head see, kui ta tunneb Jumala hiilgust ja vägevust, aga ei tunne Jumalat, kes ilmutab end ristil ja kannatuses. Auhiilguse teoloog otsib seda, mis on samane sellega, mida inimene juba oskab ihata ja hinnata (au, kuulsus, võim, raha jne), ristiteoloog – kui taas kasutada veidi tänapäevasemat sõnastust – otsib erinevust, näeb samasuse petlikkust, märkab pragusid monoliidis, ei ehmu irooniast ega paradoksidest. Seetõttu nimetab ristiteoloog asju õigete nimedega.

Reformatsiooni juubelil kutsun üles otsima iseendas killukest Martin Lutherit, kelles kehastus julgus ja otsustavus, alatine hariduspüüe ja muusika, sügavalt individuaalne püüe Jumala sügavama mõistmise poole ja selle kogukondlik jagamine ning pisiasjade märkamine. Näiteks 3. mail 1531 Tallinna raele saadetud kirjas ei unusta Martin Luther tänada ka talle saadetud nugise naha eest. Aamen. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: