Margot Arula: kanade heaolu munatootmises peab suurenema ({{commentsTotal}})

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Aastasadade ja -tuhandete jooksul välja kujunenud sotsiaalsete ja kultuurinormide tõttu hoolime oma koertest-kassidest, kuid unustame sageli, et massitootmisvahenditeks muudetud farmiloomad ei erine tegelikult lemmikutest kuigi palju.

Maaligem endale silme ette pilt suurfarmist, kus kitsastesse ja kõledatesse puuridesse on kokku surutud sadu abituid loomi. Igaühel neist on napilt iseenda suurusest rohkem ruumi. Nad ei saa vabalt liikuda ega tegeleda loomuomaste tegevustega. Olude sunnil on nad muutunud üksteise vastu agressiivseks. Nad ei ole iial näinud päikesevalgust ning ainus võimalus selleks võib avaneda tapamajja viimisel.

Kujutlegem nüüd, et need loomad puurides on koerad. Ilmselt tundub see mõte meile kõigile vale ja õõvastav: koerad väärivad meie kaastunnet, nad ei peaks elama igaveses pimeduses ja vangistuses.

Loomadest, kellele selline elu on igapäevane reaalsus – näiteks tööstuses peetavad kanad – on aga paljudele keeruline mõelda kui koerte ja kassidega võrdsetest. Piisab aga selle üle pisut pikemast juurdlemisest ja ka kanade elutingimused hakkavad suurele osale inimestest tunduma väärad.

Miks peaksid teised tundlikud elusolendid väärima vähem hoolitsust ja rõõmu kui meie praegused lemmikloomad?

Üks arutluskäik, millega sellist eristust õigustada üritatakse, puudutab loomade intelligentsust. Lisaks sõbralikkusele ja truudusele on koerad teatavasti ka targad ja õppimisvõimelised. Palju vähem teatakse aga seda, et ka põllumajanduses kasutatavad loomad on mõtlemisvõimelised, huvitavad ja eripalgelised olendid. Kanades, keda sageli rumalaiks tembeldatakse, peitub palju üllatavat.

Kanade vaimset võimekust uurinud teadlased on leidnud, et need linnud suudavad teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid ning teha vahet kogustel, valides kahest asjade grupist välja selle, mis sisaldab rohkem esemeid. Nad kasutavad deduktiivset järeldamist – oskus, mille inimesed omandavad kuni seitsme aasta vanuselt.

Samuti näitavad kanad üles enesekontrolli – kui neile antakse valida, kas saada süüa otsekohe, aga vähe või natuke hiljem, aga rohkem, valib suurem osa kanadest teise variandi. See viitab võimele mõelda tulevikule ja võtta seda otsuste tegemisel arvesse.

Oodatust palju keerukam on ka kanade sotsiaalne rühmataju ja suhtlus. Mitmete uuringute kohaselt püüavad kanad ette kujutada, mida nende liigikaaslased parasjagu mõtlevad, ning kasutada seda infot enda kasuks ära. Kuked proovivad sageli kanu peibutada toiduga, mida neil tegelikult ei olegi – ning pole ilmselt kuigi jahmatav, et kavalust ilmutavad ka emaslinnud, kes tabavad pettuse kiiresti ära.

Kanad õpivad üksteiselt ja jälgivad teiste lindude käitumist. Nende omavaheline suhtlus koosneb paljudest erinevatest visuaalsetest märkidest ja vähemalt 24 selgelt eristatavast häälitsusest. Kanad hoiatavad liigikaaslasi, kui neid ähvardab oht – omadus, mis on paljudel kõrge intelligentsusega loomadel, teiste hulgas ahvidel.

Kõige enam aitab aga loomadele kaasa tunda ehk teadmine, et ka neil endal on empaatiavõime. Kanad hoolivad oma järglastest ning reageerivad sellele, kui nende tibud on ohus. Nad väljendavad erinevaid emotsioone, nii positiivseid kui negatiivseid: rõõm, ootusärevus, hirm, lein. Ehkki esmapilgul sarnased, võivad kaks kana teineteisest erineda nagu öö ja päev – igal linnul on isemoodi temperament, olemus ja suhtluslaad.  

Paraku ei ole paljud meist kursis kanade võimekusega ning tihti kohtab arusaama, et kanad on rumalad linnud. Teadlikkus kanade ja ka teiste põllumajandusloomade tegelikust olemusest aitab meil kindlasti ka loomasõbralikumaid valikuid langetada.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub üles puurikanade munad ostmata jätma ja selle asemel eelistama vabalt peetavate kanade mune. Selline valik saadab tootjatele signaali, et tarbijad hoolivad kanade pidamistingimustest ja heaolust ega toeta kanade julma kohtlemist. Mida suurem osa meist loomasõbralikumaid valikuid langetab, seda vähemaks jääb ka päevast päeva suurtööstuse kitsikuses kannatavaid loomi. 

Poes müüdavate munade tootmisviisi kohta saab teavet muna peal oleva templi esimese numbri järgi. Nr 3 tähistab puuris peetavate kanade mune, nr 2 õrrekanade mune, nr 1 vabalt peetavate kanade mune ning 0 mahepõllumajanduslikku munatootmist. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: