Meelis Oidsalu: tont või inimene? ({{commentsTotal}})

Vabaduse väljakul toimunu taoliste olukordade puhul on ajakirjanduse roll olla alati, tingimusteta ohvri poolel, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Vaimse tervise kuu eelviimasel päeval tappis politseinik Vabaduse platsil noore, ilmselt vaimsete probleemide küüsis vaevelnud inimese. Sügav kaastunne lähedastele. Ma ei kavatse tõstatada küsimust, kas politsei tegi tulirelva kasutades õigesti. Pean Eesti politseist lugu, ning usun, et iga üksiku relvakasutuse põhjendatust põhjalikult uuritakse.

Loodan, et ka ajakirjandus seda politseilt järjepidevalt nõuab, kuigi eilseid juhtkirju lugedes tekkis tahtmine rahvakirjanikku parafraseerides pärida, et kes seal Vabaduse platsil siis õigupoolest suri, kas tont või inimene?

Postimehe juhtkirja pealkirjas – „Surm Vabaduse väljakul“ on üldistustaotluslikku paatost, toimetus toob esile Vabaduse platsi sümboolse tähtsuse ja selle, et seal toime pandud rünnakud mõjuvad kuidagi teisiti, rünnakuna riigi vastu. Muidu nii aktiivselt inimõiguste eest seisev Eesti Päevaleht nendib, et „tegemist on väga tundliku teemaga, mida ei peaks arutama üldise jahmatuse õhkkonnas“ ning serveerib juhtunut ääriveeri vaat et politseiõppusena, ühiskonna valmisoleku testina reageerida ohuolukordades.

Vabaduse platsil on ka varem inimest pussitatud. Veel enam, seal on lõhkenud võimas pomm. Ühegi senise kuriteo puhul pole räägitud sümboolsusest või õpiväärtusest. Mis siis nüüd teisiti oli? 

Ehk see, et seoses naaberriikides toimunud terroriaktidega elame ka ise irratsionaalse, meile mõistetamatu, sümboolse vägivalla hirmus. Terroristi eristab muudest kurjategijatest tema tegude ideeline laetus, terroriteod on vähemalt tegude kordasaatjate jaoks tähenduslikud, sama palju kommunikatiivsed kui jõhkrad, ja nende tegude eesmärgiks pole sageli inimelude võtmine, vaid väärtused, mida inimelu vahendina kasutades rünnatakse või propageeritakse.

Päevalehti lugedes tundus, justkui oleks toimetused võtnud teha juhtkirjaproovi kohaliku võimaliku terroriakti ootuses, ning et hukkunut ennast käsitatakse kui vahendit, mitte eesmärki. Seda olukorras, kus puudus vähimgi viide, et tegu oleks olnud terroristiga või et Eestis valitseks tavapärasest suurem terrorioht.

Terroriaktil Vabaduse platsil võib olla terroristi jaoks sümboolne väärtus, aga kui tahame ise olla vabad, siis isegi terroristi surm Vabaduse väljakul ei tohiks kunagi olla kõnekam ega vähem traagiline kui eluheidiku hukkumine Kopli liinide põlengus. 

Jõu kasutamisel näeb seadus ette proportsionaalsuse põhimõtte. Kui ka politsei antud juhul seda põhimõtet järgis, siis mulle tundub, et ajakirjandus mitte. Ebamugavate küsimuste esitamine ei võrdu süüdistamisega. Nende küsimine pole ajakirjaniku suva küsimus, vaid kohustus. Ajakirjanduse roll sellistel puhkudel on olla alati, tingimusteta ohvri poolel, et terrorismitont ei varjutaks inimest ning et ka olukorras, kus ollakse põhjendatult ehmunud ja hirmul, ei tekiks vägivallale ühegi muu õigustuse varjugi peale äärmusliku hädavajaduse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: