87 päringut ehk millega tegelesid noored valimisvalvurid? ({{commentsTotal}})

Esimesed valijad . Juhkentali ja Liivalaia gümnaasium.
Esimesed valijad . Juhkentali ja Liivalaia gümnaasium. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Teatavasti olid tänavused valimised erilised, sest oma hääle said esmakordselt anda 16- ja 17-aastased hääleõiguslikud kodanikud. Eriline valimiskord ärgitas noori looma oma valimisvalvurite projekti, mis alustas tööd selle aasta veebruaris. Noorte valimisvalvurite tegevuses osales 134 noort ning valimisperioodil võeti vastu 87 päringut, kus paluti noortel valvuritel anda hinnang koolis või selle ümbruses toimunud kampaaniategevusele.

Selle aasta märtsis alanud noorte valimisvalvurite kampaania käigus koguti üle Eesti kokku noored, kes on huvitatud kohalikust poliitikas ning on valmis välja ütlema, kui midagi pole nende hinnangul õige. Esialgu registreeris end valimisvalvuriks 204 noort, kellest jäi sügisteks valimisteks järele 134 inimest.

Noorte valimisvalvurite hulka kuulusid peaasjalikult noored vanuses 16 kuni 21. Valvureid värvates sooviti kaasata nii aktiivseid kui ka mitte-aktiivseid noori. Selleks püüti potentsiaalseid valvureid läbi sotsiaalmeedia, kuid noored käisid ka koolides oma ideed esitlemas.

Lõpptulemusena kaeti ära sisuliselt terve Eesti: Tallinnas tegutses 18, Tartus 12 ja Narvas 8 valimisvalvurit. Väiksem kohal olu oli valvuritel väiksemates Eesti linnades. Näiteks Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas jälgis valimisi neli valvurit linna kohta. Kõige vähesem arv valvureid oli Võrus, kus valimiste hea tava täitmist vaatles kolm valvurit.

Protseduur

Valimiskampaania jälgimiseks koolides võeti aluseks haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) loodud dokument “Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuste neutraalsus KOV valimiste ajal”. Lisaks HTM-ile tegi noortega koostööd õiguskantsleri büroo, Eesti Mittetulundus- ja Sihtasutuste Liidu, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ning Eesti Õpilasesinduste Liiduga.

Kantsler Ülle Madise ütles enne valimisi, et täiskasvanud ei tohi kasutada ebaeetilisi võtteid esmavalijate häälte püüdmisel, vaid selgitaksid adekvaatselt ja objektiivselt valimisprotsessi. “Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda,“ märkis õiguskantsler.

Võimalikke rikkumisi registreeris projektijuht Eliis Nemsitsveridze, kes teavitas päringust noorte valimisvalvurite meeskonda 24 tunni jooksul pärast teabe saamist. Seejärel palusid noored valvurid rikkujal oma tegevust selgitada. Juhul kui selgitust või parandust ei järgnenud suunati kaebus edasi EMSL-i valimisvalvuritele. Erandkorras võttis rikkujaga ka õiguskantsleri büroo.

Siinkohal peab mainima, et noored valimisvalvurid ei jälginud ainult kampaania tegemist koolides, vaid osalesid 2017. kohalike omavalitsuste valimistel ka vaatlejatena ja valimisjaoskondades komisjoni liikmetena.

Tüüprikkumised ja markantsemad juhtumid

Kokku laekus noortele valimisvalvuritele 87 päringut ja keskmiselt tegeleti 1,9 rikkumisega päevas. Seejuures enim päringuid esitati õpetajate päeval ehk 5. oktoobril. Enamus ehk 39 protsenti päringutest tehti välireklaami osas, mis otseselt ei olnud seotud noorte valimisvalvurite ülesandega.

Välireklaamiga seotud kaebustele järgnesid kaebused kooli ruumides tehtud kampaaniaürituste kohta. Need päringud moodustasid 27 protsenti kõigist laekunud kaebustest. Antud küsimused lahendas üldjuhul projektijuht Nemsitsveridze isiklikult. Kõigist kaebustest jõudis kolmandik noorte valimisvalvurite menetlusse.

Tüüpilised rikkumised olid seotud kooli tundides õpilastele valimisnänni jagamisega. Näiteks tõi Narvas üks õpilane kooli tundi poliitilise sõnumiga kalendreid ja Harjumaal jagas tunnis valimisnänni üks matemaatika õpetaja. Hiiumaal aga riputas õpetaja klassi üles valimisreklaamid. Üks õpilastest märkas, et kõik poliitilised parteid pole klassi seintel esindatud ning võttis ühendust kohaliku valimisvalvuriga.

Samuti kasutasid poliitiliselt aktiivsed õpetajad ja koolijuhid ära õppeasutuste sotsiaalmeedia lehtesid. Nii postitas ühe Narva kooli huvijuht õppeasutuse Facebooki küljele kooli direktori valimisreklaami. Sama kampaaniameetodit kasutati Tartu vallas asuvas gümnaasiumis, mille Facebooki lehelt võis leida õpetaja kandideerimisreklaami Tallinnas soovitati ühe gümnaasiumi sotsiaalmeedia lehel valida ühe hoolekogu liikme poolt. Naljatledes ehk kõige moodsama joone võttis Märjamaa gümnaasiumi huvijuht, kes tegi kohalike noortele suunatud kampaaniat Snapchatis.

Ehk kõige räigemad hea valimistava rikkumised olid seotud olukordadega, kus õpilased olid sunnitud kohtuma kohalike kandidaatidega. Jõgevamaal peeti tundide ajal valimisdebatti ning valimislaata, kus kutsuti poliitikud kooli söögivahetundidesse keset koolipäeva. Septembri lõpus toimusid Narvas õpilastele kohustuslikud kohtumised poliitikutega. Pealinnas aga käis üks poliitik kooli tunnis e-hääletamist õpetamas.



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: