Mart Kadastik: eesti mehed on minetanud oma empaatiavõime ({{commentsTotal}})

Mart Kadastik
Mart Kadastik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Raske 25 üleminekuaastaga on eesti mehed irdunud oma algsest inimlikust teljest ja minetanud oma empaatiavõimet, leidis Mart Kadastik isadepäeva konverentsi ettekandes.

„Eestis on meestes samad arhetüüpsed omadused nagu mujal maailmas: sõjamees, kuningas, armastaja ja maag. Kuid kõikidel nendel omadustel on võimalikud sajad varjundid, millest kõik ei ole sugugi meeldivad,“ kirjeldas Kadastik.

Empaatia – mis Kadastiku hinnangul eristab inimest loomast ning ühendab mehi ja naisi – on aga omadus, mis hoolitseb selle eest, et sõjamees ei muutu vägivaldseks, kuningas ei hullu võimust, armastaja ei muutu ahistajaks ja maag ei muutu kelmiks.

„Raske 25 üleminekuaastaga on eesti meestel see omadus nõrgemaks läinud,“ tõdes ta.

Revolutsioon ühe põlvkonna sees

Laiemas plaanis vaatles Kadastik kogu inimkonna ajalugu kui meeste ja naiste suhete ajalugu, kuna paljude riigijuhtide ja väepealike käivitajaks on olnud suhe naistega. Kolm tehnilist revolutsiooni on aga pannud selle suhte hoopis tavatusse olukorda.

„Kui esimene, mehhaaniline revolutsioon, kestis neli ja teine, elektrifitseerimine, kaks sajandit, siis digitaalne revolutsioon on toimunud vaid 25 aastaga. Oleme elanud läbi ühe revolutsiooni ühe põlvkonna sees ning see on toonud endaga kaasa raskusi ning probleeme selle üleelamisega.“

Kasvõi aja tähendus on Kadastiku hinnangul kardinaalselt muutunud. Ta meenutas oma kursusetööd Lydia Koidula ja F. R. Kreutzwaldi kirjavahetusest, milles sõnumi saatmine ja vastuse saamine võis kesta mitu nädalat.

„Tänapäeval võime luua viie minutiga uusi suhteid üle maailma, meil on täielik tegevusväli – meil võib olla kümme suhet samal ajal.“

Lahutust ei peaks võtma traagikana

Kõik see on pannud proovile ka arusaama keskmisest peremudelist. Oludes, kus teadlased räägivad tõsimeeli juba inimese teadvuse edasikandmisest teise, nooremasse kehasse, on inimkond seatud valiku ette – kas valmistuda 100-aastaseks kooseluks või revideerida arusaama „õigest“ abielust.

Kadastik viitas statistikale, mille kohaselt pole Eestis sundust näiteks laste tõttu abielluda, kuid sellest hoolimata lahutavad eestlased oma abielusid ikka sama palju kui kõige enam lahutavates riikides Euroopas (mis on tema sõnul valdavalt katoliiklikud).

„Taani on meiega samal pulgal: palju abieluväliseid sünnitusi, palju lahutusi – aga samas on nemad õnnelikud. Meie ei ole. Mis lahti? – Me ei oska leida, otsida, valida ega lahku minna,“ tõdes Kadastik.

Lahenduseks pakkus ta enda kohandamist reaalsusega ehk kärgpere mudeliga.

„Me ei saa kõiki abikaasasid enda küljes kinni hoida, seega tulekski õppida mõtlema, et eks-abikaasa on normaalne, aga eks-isa ei ole. Isa peaks lastele säilima, kuid abikaasat iga hinna eest säilitada pole mõtet. Mehed ja naised tulevad ja lähevad, see on normaalne ja sellisena seda tuleks ka võtta.“ •

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: