Kodanikujulguse aumärgi pälvis sel aastal 28 julget inimest ({{commentsTotal}})

Kodanikujulguse aumärgi pälvis tänavu 28 julget kodanikku, kes on oma vapra tegutsemise või suhtumisega näidanud teistele inimestele eeskuju.

Tänavu pälvisid kodanikujulguse aumärgi 12-aastane Sten-Eric, 7. klassi õpilane Juri, 9. klassi õpilased Aleksander ja Rihard, Larissa Šmatkova, Ilmar Münzer, Vahur Rämman, Marius Viitkar, Armido Jõerand, Allan Rooden, Aart Nõmm, Errit Kuldkepp, Almar Pikkoja, Ainar Riisimäe, Bruno Kärtner, Tarvo Tsetsin, Mark Tenin, Jaanus Lippasaar, Armand Mäekallas, Meelis Ränk, Margus, Gerdo, Ainar, Timory ja Rene.

Kolm kodanikku ei soovinud oma nime avalikustada, ent nende teod on sellegipoolest väärt esiletõstmist ja aumärgiga tunnustamist.

Aumärgi saajate seas oli kodanikke, kes on päästnud elu, aidanud tabada kurjategijaid, hoidnud ära kuriteo või abistanud selle ohvrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuristiku Gümnaasiumi 10. klassi õpilane, 16-aastane Rihard Deder nägi eelmisel aastal koos sõbra Aleksander Holmiga pealt, kuidas Lasnamäel Läänemere keskuses naisterahvalt käekott ära tõmmati. Nad teatasid vargast politseile ja varas saadi kätte. Rihardi enda sõnul tundus nende tegevus enesestmõistetav ning hirmu ta tol hetkel ei tundnud.

"Ma ei mõelnudki midagi. Lihtsalt nägin, et inimene vajab abi ja mõtlesin, et aitan. Muud midagi," selgitas Deder.

Ta tunnistas, et tegu oli erilise olukorraga. "Midagi sellist enne pole juhtunud. Aga tavaliselt jah, me aitame neid, kes vajavad abi."

Pärnus ühe pereisa enesetapu peatanud Ilmar Münzeri sõnul pole see olnud tema elus esimene kord, kui ta inimesi kuulab ja neid maha rahustada suudab.

"Siis, kui ma teda nägin, siis mul oli esimene mõte kohe, et teda ei tohi sinna üksi jätta. Pöörasin ringi ja läksin vaikselt talle lähemale küsides, et kas ma saan teda kuidagi aidata. Et on tal mingit abi vaja ja tema siis ütles mulle, et temal on nagu eluisu otsas ja ta tahab alla hüpata. Ja siis ma sain temalt selja tagant kinni haaratud ja hakkasin rääkima talle ja küsisin, kuidas ta elab ja. Kas tal on peret ja lapsi? Tuli välja, et tal on kaks last ja pereprobleemid ja siis ma rõhusin selle peale, et lapsed ei tohiks jääda ilma isata," meenutas Münzer.

Larissa Šmatkova läks vahele kaaskodanikku peksnud pätikambale. Kannatanu oli kolm päeva teadvuseta, kuid jäi ellu tänu Larissale, kes peksjad laiali ajas, politsei kutsus ja kannatanu eest hoolitses kuni kiirabi ja politsei kohale jõudsid.

"Nad hakkasid karjuma ja sõimama. Ma ütlesin neile, et käige minema. Ma ei mäleta, mida ma neile ütlesin. Lihtsalt - kaduge minema! Teate, nad olid kahemeetrised, igavesed kolakad. Mul oli... Mingit hirmu ma ei tundnud," tunnistas Šmatkova.

Kodanikejulguse aumärke on Eestis välja antud juba 2004. aastast.

Toimetaja: Priit Luts, Anna-Maria Uulma



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: