Sajandi soomerootslaseks valiti Tove Jansson ({{commentsTotal}})

Tove Jansson 1956. aastal.
Tove Jansson 1956. aastal. Autor/allikas: Reino Loppinen/Wikimedia Commons

Soome inimesed valisid veebihääletusel sajandi soomerootslaseks kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni.

Svenska Yle ja soomerootslaste esindusorganisatsiooni Folktingeti korraldatud veebihääletusel andis oma hääle Muumitrollide autori Janssoni (1914-2001) poolt ligi 40 protsenti osalenutest, vahendas Yle.

Teisele kohale tuli 26 protsendiga Carl Gustaf Mannerheim ja kolmandaks jäi kaheksa protsendiga helilooja Jean Sibelius.

Kokku oli Svenska Yle veebilehel kandidaatidena üles seatud 22 soomerootslast.

Ajalehe Helsingin Sanomat korraldatud veebihääletusel aga selgitati välja inimene, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud kõige positiivsemat mõju soomerootslaste kultuuri tutvustamisele. 20 kandidaadi seast valisid hääletajad võitjaks Vasakliidu poliitiku Li Anderssoni.

Aastal 2004. Yle poolt korraldatud Suured soomlased-hääletusel valisid osalejad võitjaks marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi. Tema poolt hääletas 28,7 protsenti osalenutest, järgnesid presidendid Risto Ryti (22,2%) ja Urho Kekkonen (15,8%).

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: