Kuidas on oktoobripöörde tähendus 100 aasta jooksul muutunud? ({{commentsTotal}})

Täna möödub 100 aastat oktoobripöördest ehk nagu teda pikalt ametlikult nimetati – Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Uku Toom tuletab meelde, kuidas selle tähendus 100 aasta jooksul muutunud on.

Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva on aegade jooksul tähistatud erinevalt. Esialgu oli revolutsiooniline vaimustus, siis muutus see lihtsalt rahvapühaks, mida ilmestas paraad. Pikapeale muutus see paraad kohustuseks, kus pidi sunniviisil osalema, muidu tekkisid tööl ebameeldivused. Kõik see puudutas perioodil 1940–90 ka Eestit, aga põhisündmused, nagu ka 1917. aastal, toimusid siiski Venemaal ja Moskvas, sest seal toimuv oli kogu riigi tähelepanu all.

Kui toimusid suured muutused, lagunes NSV Liit, keelati kommunistlik partei, võeti maha Lenini kujusid, oli selge, et oktoobrirevolutsiooni aastapäeva enam endiselt tähistada ei saa. Esialgu võeti ära teine puhkepäev – 8. november. Paar aastat hiljem, 1995. aastal kirjutas president Boriss Jeltsin alla seaduse Venemaa sõjalise kuulsuse päevadest, milles 7. november nimetati Moskva vabastamise päevaks Kuzma Minini ja Dmitri Pozarski juhitud rahvaväe poolt 1612. aastal. Järgmisel aastal anti peopäevale uus nimi – den soglasia i primirenija – üksmeele ja leppimise päev. 2004. aastal tegi president Putin uue muudatuse – rahvusliku ühtsuse ja poolakate üle saavutatud võidu päevaks kuulutati 4. november, mis muudeti ka puhkepäevaks.

Aga 7. novembrist päris loobuda ka ei suudetud – see päev jäi sõjalise kuulsuse päevaks, aga see sõjaline saavutus on nüüd Isamaasõja ajal 1941. aastal Punasel väljakul toimunud sõjaväeparaad, kust sõjaväeosad sisuliselt otse rindele läksid ja aitasid tagasi lüüa saksa vägede pealetungi Moskvale.

Sel aastal tähistati Venemaal 4. novembrit tavapäraselt. Putin ja patriarh Kirill panid lilled Minini ja Požarski mälestussamba juurde, erinevates kohtades toimusid rahvapidustused. Mis puutub tänasesse päeva, 7. novembrisse, siis muutuvad venemaalased sellesse suhtumises üha ükskõiksemaks. Levada keskuse andmetel peavad plaani seda päeva tähistada alla 20 protsendi küsitletutest. Kui Putini pressiesindajalt Dmitri Peskovilt paar nädalat tagasi küsiti, kuidas kavatseb Kreml seda päeva ehk 100 aasta möödumist oktoobrirevolutsioonist tähistada, teatas Peskov, et võimud ei näe mingit põhjust pidutsemiseks. Samas on Putin kutsunud rahvast oktoobrirevolutsiooni sajandaks aastapäevaks unustama lõhed , mida revolutsioon kunagi esile kutsus. Sest kui Putin on kutsunud sajandi suurimaks katastroofiks Nõukogude liidu lagunemist, siis on hoopis rohkem neid, kes on sajandi suurimaks katastroofiks nimetanud oktoobrirevolutsiooni.

"Terevisioonis" käis täna oktoobripöördest rääkimas ka David Vseviov. Vt videot eespool.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: