Riho Raave: tuge vajavad lapsed vajavad tuge ({{commentsTotal}})

Riho Raave.
Riho Raave. Autor/allikas: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Eestis võeti suund kaasavale haridusele juba üle kümne aasta tagasi. Paraku vaidlevad erinevad huvigrupid tänaseni, mida kaasava hariduse all silmas peetakse ning kuidas ja kes seda kõige paremini korraldama peaks. Arvan, et paljud vaidlused oleksid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisel olemata, kui põhimõttelised küsimused oleksid eelnevalt kokku lepitud ja süsteemne rahaline tugi tagatud. 

Tartu on kaasavale haridusele lähenenud veidi laiemalt kui seda on ametlik seisukoht, et erivajadustega õpilased õpivad üldjuhul elukohajärgse kooli tavaklassis.

Kõikidel lastel peab olema soovi korral õigus elada kodus ja käia koolis, mis asub tema elukohale võimalikult lähedal. Kuid lapsi, kes vajavad spetsiifilist õppekorraldust ja mahukaid tugiteenuseid, on tulemuslikum õpetada siiski erikoolis või eriklassis. Tartu suuruses linnas ja Lõuna-Eesti vajadusi arvestades on oma kindel koht ka erivajadustega laste õpetamisele spetsialiseerunud koolidel, kus on heal tasemel eripedagoogiline kompetents.  

Jäigad normid ei ole laste huvides

Aasta alguses said kirja tänase süsteemi kitsaskohad, mis takistavad erivajadustega lastele hariduse ja vajaliku toe pakkumist, olgu see siis tavakoolis või erikoolis. Üks suurimaid takistusi ongi liiga jäik regulatsioon ja sellega seotud rahastamine, mistõttu aeg lapse erivajaduse märkamisest kuni vajaliku toe pakkumiseni on bürokraatlike menetluste tõttu väga pikk ning abi ei jõua tihti õigeaegselt lapseni. 

Riigikogus menetletavad seadusemuudatused on suuresti suunatud selle  lahendamisele. Vaidlus ei käi selle üle, kas erivajadustega õpilaste toetamiseks on vaja lisaraha või mitte, ega ka selle üle, kas toetamise süsteemi peaks muutma paindlikumaks või mitte.

Põhiline vaidlusküsimus on see, kas keerulisemate erivajadustega laste hariduse eest vastutab riik või omavalitsus ja kas saab omavalitsusi usaldada, et toetusraha jõuaks abivajavate lasteni. Pandlikkuse suurendamise puhul kardetakse, et kõikvõimalike normatiivide kaotamisega minnakse teise äärmusse ja koolid enam väikeklasse ei moodusta. 

Kuigi osaliselt tuleb eelnõu kritiseerijatega ka nõustuda, on Tartu linna positsioon seda eelnõud toetav. Vaatamata sellele, et ka meile meeldiks kui garantii tuge vajavate laste hariduse rahastamise kestlikkuse suhtes oleks eelnõus selgemalt väljendatud ja pikemaajaliselt tagatud. 

Küsida võib ka teistpidi: mis muutub erivajadustega õpilaste hariduskorralduses paremaks, kui seda eelnõud vastu ei võeta?

Täna kehtivas seaduses on vastutus jagatud riigi ja omavalitsuste vahel, kuid kumbki ei suuda täiel määral seda  vastutust kanda. Tartu kõigis koolides on tagatud tugispetsialistide olemasolu, samuti teenused hariduse tugiteenuste keskuses. Lisaks on Tartu linn üleval pidanud kolme erivajadustega laste õppeasutust – Kroonuaia, Herbert Masingu ja Maarja kool –, sest kuskil peavad õppima ja saama tuge ka raskemate erivajadustega lapsed.   

Suurem võimekus, rohkem tuge, varasem märkamine

Loomulikult vajab ka Tartu hariduslike erivajaduste õppekorraldus edasiarendamist, sest tuge vajavate laste arv paraku kasvab ja seda eeskätt elukohajärgsetes koolides.  

Esimese asjana soovime tõsta Tartu koolide võimekust erivajadustega lastele vajaliku toe pakkumisel. See tähendab nii õpetajate täienduskoolitust eripedagoogika alal, lapsevanemate nõustamist, täiendavaid tugispetsialiste nendesse koolidesse, kus õpib abivajajaid lapsi rohkem, tugipersonalile parema palga pakkumist kui ka täiendavalt abiõpetajaid, tugitöötajaid.

Teiseks arendame kompetentsikeskuste võrgustikku, et lisaks hariduse tugiteenuste keskusele ja Rajaleidjale pakkuda tuge tavakoolidele. Rohkem on vaja panustada ka lasteaedade tugisüsteemidesse, sest ülioluline on erivajaduse ilmnemisel varajasele märkamisele järgnev asjatundlik sekkumine ja  perekonna nõustamine.

Selge on, et haridusliku erivajadustega lastele vajaliku toe pakkumisel linnaeelarvest ei piisa. Seepärast on meie jaoks väga oluline, et riigikogus kavandatav seaduseelnõu otsustajate hulgas toetust leiaks. Kui aga otsustajatel on kõhklusi omavalitsuste usaldamise suhtes, siis on Tartu valmis piloteerima ministeeriumi poolt välja pakutud uut mudelit, tõestamaks, et omavalitsusi võib ja saab usaldada. 

Kõik mured ei saa küll eelnõuga imeväel lahendatud, kuid see on suur ja vajalik samm erivajadustega laste hariduse heaks. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: