Lugejakiri: riik peab võtma vastutuse surma eest Vabaduse väljakul ({{commentsTotal}})

Politseioperatsioon Vabaduse väljakul
Politseioperatsioon Vabaduse väljakul Autor/allikas: ERR

Eelmisel teisipäeval hukkus Vabaduse väljakul meeltesegaduses inimene. Isa, abikaasa, poeg, vend, sõber. Inimene, kes muretses Eesti pärast.

Ilmselgelt oli see n-ö tööõnnetus. Paraku võis ajakirjandusest lugeda põhiliselt kaastunnet saatusliku lasu teinud politseinikule, aga veelgi enam politsei tunnustamist. Sotsiaalmeediast, kust sai lugeda suhteliselt vähe sõnavõtte, jäi silma iseloomulik kommentaar, et inimesed võiksid avalikult vähem arvata asjadest, mis jäävad nende pädevusest väljapoole.

Eriliselt nõudlik tuleb demokraatlikus ühiskonnas olla ajakirjanduse suhtes. Antud juhul on ajakirjandus andnud pidevalt signaali, et politsei oli tasemel ja kriitikast tuleb hoiduda (sh Postimehe 1. novembri juhtkiri), vastupidiselt oma ülesandele asja neutraalselt käsitleda ja tõstatada olulisi küsimusi. Ilma sisulise analüüsita nenditi vaid rahuloluga ettekirjutuse täitmist. Politsei kui organisatsiooni suhtes kriitika esitamise asemel suunati aga tähelepanu peamiselt lasu teinud politseinikule. Selline suhtumine peaks kodanikul häirekella käivitama.

Leian, et tegu oli väga traagilise juhtumiga, mis ei olnud lihtsalt juhuslik õnnetus ja mis puudutab oluliselt Eestit üldiselt, ja riiki laiemalt. Asja tuleb sügavuti kriitiliselt analüüsida ja võimalikke vigu esile tuua ilma kedagi süüdistamata. Ja seda ei saa jätta vaid organitele. Ametkondadel on kalduvus vigu mitte tunnistada, millele lisandub üldine tendents tuua esile vaid asja üht külge, omast kitsast vaatepunktist. Kodanikud peavad kindlasti sõna võtma ning tõstatama nõude politsei ja laiemalt riigi toimimise põhjalikumaks arutamiseks. Arutada tuleb loomulikult sisuliselt ja argumenteeritult.

Küsimusi tekitab eelkõige, kas politsei toimis adekvaatselt meeltesegaduses olnud isiku suhtes, kes Raekoja platsil ja Harju tänaval edasi-tagasi käies ei olnud ohtlikuna käitunud ega kedagi ohustanud. Olulised on väited, et salvestistest ei ole arusaadav mehe poolt politsei ründamise ohtlikkus (oht oli siiski ilmselt olemas, aga eelkõige oli see politseinikele ootamatu), et kööginoad ei ole meeltesegaduses oleva inimese käes eriti väljaõppe ja kaitsevarustusega politsei jaoks kuigi ohtlikud, et elektrišokirelvade puudumine ei ole vabandatav.

Samas on fakt, et politseinik toimis kiiresti lähenevat nugadega meest rindu lastes eeskirja järgi. Ta pidigi seda tegema. Kas asi on siis JOKK ja kõik? Politseinik aga võtku asi oma hingele?

Ei, nädala eest aset leidnud juhtum on Eesti tragöödia ja see peab olema avalikkuse suure tähelepanu all. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: