Euroopa Komisjon prognoosib Eestile 4,4-protsendilist majanduskasvu
Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni majandusprognoos liikmesriikidele prognoosib Eestile tänavu 4,4-protsendilist majanduskasvu, mis on oodatust suurem.
Tugeva kasvu taga näeb komisjon kasvanud investeeringuid ja välisnõudlust.
Siiski ei jää majanduskasvu tempo järgnevatel aastatel samaks: investeeringute taseme stabiliseerumise tõttu on 2018. aasta majanduskasvu ootus 3,2 protsenti ja 2019.aastal 2,8 protsenti. Järgnevatel aastatel on peamiseks kasvu veduriks sisetarbimine.
2018. aastal jõustuvad üksikisiku tulumaksumuudatused toovad Euroopa Komisjoni hinnangul eeldatavalt kaasa eratarbimise suurenemise.
Eesti eelarvepositsiooni mõjutavad järgmistel aastatel mitmed uued maksumuudatused, eelkõige planeeritavad aktsiisitõusud ja tulumaksumuudatused nii üksikisikutele kui ettevõtetele.
Struktuurne eelarvepuudujääk suureneb sel aastal 1,1 protsenini SKP-st ning järgmisel aastal 1,4 protsendini SKP-st.
Kui võrrelda Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi prognoose, siis majanduskasvu ootus on mõlemas prognoosis üsna sarnane, kuid hinnangud eelarvepositsioonile erinevad olulisel määral. Rahandusministeerium on järgmise aasta struktuurseks eelarvepuudujäägiks hinnanud 0,25 protsenti SKP-st.
Euroopa Komisjon annab täpsema hinnangu Eesti eelarvepositsioonile novembri teises pooles, kui avaldatakse Euroopa Komisjoni sügisene majanduspakett.
Toimetaja: Merilin Pärli