300 eesistujat lõpetab peagi töö ja toob tööturule pisut segadust ({{commentsTotal}})

Eesistumise personalijuht Kristi Täht ütles, et niivõrd suur asutustevaheline koostööprojekt oli Eestis erakordne ja täis õppetunde.
Eesistumise personalijuht Kristi Täht ütles, et niivõrd suur asutustevaheline koostööprojekt oli Eestis erakordne ja täis õppetunde. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti eesistumise jaoks lõi riik juurde 300 töökohta, mis kaovad detsembri lõpus. Kuna paljudel eesistumise meeskonnas töötanud inimestel pole veel järgmist töökohta välja valitud, toovad nad lähikuudel tööturule omajagu sehkeldamist.

Tegelikult on eesistumise meeskond muidugi suurem: kokku on suursündmusega seotud 1300 inimest. Tuhat eesistumisega seotud inimest töötas neis asutustes juba varem, kuid said juurde eesistumisega seotud ülesandeid.

Täiesti uusi lisatöökohti loodi erinevate asutuste, s.t. ministeeriumide, riigikantselei ja Eesti välisesinduste juurde 300 ja nii palju töökohti jääb avalikus sektoris detsembris ka vähemaks. "Kindlasti on tööjõuturul praegu või paari kuu jooksul selline väike tööotsijate ring, kes on avaliku teenistusega mingiks ajaks liitunud ja otsivad nüüd uut väljakutset," tõdes eesistumise personalijuht Kristi Täht.

Osa töötajaid tuli meeskonda mõnest teisest asutusest, kuhu naasevad peale eesistumise lõppu. Osa on nende varasemas ametikohas asendanud eesistumise ajal keegi teine, kes peab omakorda samuti töökohta vahetama. Paljud inimesed on uut tööd otsimas, paljud on uue töö juba leidnud.

Eesistumise meeskond oli projektipõhise töö eripäraga muidugi arvestanud ja töö lõppemine kellelegi üllatusena ei tule. Sellegipoolest on niivõrd suur töökohtade kadumine omamoodi erisugune olukord, niisiis aitab uusi töökohti otsida ka eesistumise personalimeeskond. Näiteks aitavad nad inimestel CV-sid koostada ning vahendavad neile tööpakkumisi.

Kuna avalikus sektoris on pidev loomulik voolavus, püüab personalimeeskond aidata vabu töökohti täita inimestega, kes on end tõestanud ning kes võiksid oma eesistumisest saadud kogemustepagasit ka edaspidi avalikus teenistuses asjakohaselt kasutada, selgitas Täht.

Eesistumine kui võlusõna.

Olgugi et tegu oli tähtajalise projektiga, ei heidutanud see kandideerijaid, kes otsisid viise, kuidas oma vanast ametist väike kõrvalepõige teha ja Eesti suurüritusse panustada. Märksõna "eesistumine" tõmbas ligi hulganisti huvilisi ja konkursid olid enamikule ametikohtadest väga tihedad – Tähe sõnul mängis selles suuresti rolli suurprojekti omamoodi tööloogika.

"Oli hästi suur missioonitunne, et nüüd on Eestil jälle võimalik midagi suurt ära teha ja ma tahan kaasa lüüa," meenutas personalijuht. "See emotsionaalne foon oli võib-olla sarnane sellele, mis oli Euroopa Liiduga liitumise eel, kus oli ka natuke selline üldrahvalik eesmärk, et pingutame, et saaks liikmeks. Nüüd oli see, et näitame, et oleme ägedad liikmed, et me saame palju ära teha."

Osades valdkondades oli inimesi raskem leida ning sel puhul "laenati" neid Brüsselisse teistest Euroopa Liidu institutsioonidest. Valdavalt olid nad küll eestlased, kuid võrreldes Eestis töötavate inimestega oli neil juba tugev Brüsseli kontaktide võrgustik ja hea orienteerumine valdkonnas, selgitas Täht. Samas loodab ta, et peale eesistumist leiab senisest enam eestlasi tee teiste ELi institutsioonide juurde, et Eesti oleks Euroopas ka sel moel rohkem esindatud.

Täht märkis, et ühest küljest panustab eesistumine Eesti välisele mainele, aga teisalt sai positiivse turgutuse ka Eesti elanike teadvus Euroopa Liidu toimimisest. Ta selgitas, et projekt õpetas erinevatele avaliku sektori asutustele koostööd, kuna eesistumine jagunes enam kui kümne erineva maja ja organisatsiooni vahel.

Brexit lõi plaanid uppi

Eesistumise kõige suurem kriis oli Tähe sõnul Brexiti otsus ja eesistumise nihkumine pool aastat varasemaks, mis sai selgeks 2016. aasta juulikuus. Selleks ajaks oli juba pikalt personaliplaane seatud: Eestis toimetavat korraldusmeeskonda oli plaanis värvata 2017. aasta algusest suveni. Pool aastat varasem eesistumine tähendas, et sellega tuli peale hakata sisuliselt kohe. Inimesed, kes olid aasta aega eesistumist ette valmistanud, olid läinud just puhkusele, et peale seda intensiivselt eesistumisega jätkata, kuid erakorraline olukord tähendas, et puhkused jäid ära.

Riigikantselei oli valmistunud inimesi Brüsselisse lähetama 2017. aasta alguses, kuid ka seda tuli teha võimalikult kiirelt. "Proovisime siis kokkuleppeid leida: jah, oli küll plaan, et sa lähed jaanuarist või veebruarist, aga nüüd otsime võimalust, kuidas sa saaksid oma pere kokku pakkida ja minna septembris," meenutas Täht. Tema sõnul oli olukord keeruline poliitiliselt, aga ka inimeste isiklike otsuste poolest.

Ministreid saates

Kõige suurem konkurss oli eesistumise jooksul sideisikuteks, kuhu said kandideerida kõik huvilised erinevatest eluvaldkondadest. Kokku kandideeris 766 inimest avalikust ja erasektorist, tudengite seast ja muudest valdkondadest. Riigikantselei valis neist välja sada.

Erinevad eesistujad on sideisikutele värbamisele lähenenud erinevalt. Mõned riigid on näiteks võtnud sideisikuteks ainult avalikke teenistujaid, teised on värvanud üksnes tudengeid. Kuna Eesti on väike riik ja inimesi on vähe, ei õigustanud siin end kumbki lähenemine, selgitas sideisikute eest vastutav eesistumise personalinõunik Kadri-Liis Luks.

Sideisikute töö nõudis suurt paindlikkust ja võimet käigupealt plaane ümber teha. Luks tõdes, et kõik eristsenaariumid, milleks sideisikud valmistusid, ka tulid. Näiteks tuli ette, et ministrid ei soovinud kasutada neile korraldatud transporti, vaid tahtsid hoopis jalutada, mis tähendas suuri ümberkorraldusi terve meeskonna töös. Juhtus ka seda, et sideisik jäi nii ootamatult ja raskelt haigeks, et Luksil tuli endal sideisikuks minna.

Kõige kõrgemad Eestit külastanud poliitikud olid teadupärast riigipead ja peaministrid digitaalvaldkonna tippkohtumisel. Luks tõdes, et kõrgeimaid juhte saatnud sideisikute töö ei olnud oluliselt teistsugune neist sideisikutest, kes ülejäänud ministreid saatsid. Peamine erinevus tuli suurematest julgeoleku- ja protokollinõuetest. See tähendab, et näiteks Angela Merkeli ja Emmanuel Macroni delegatsiooni liikmed tegid juba enne tippkohtumist ettevalmistavaid visiite Tallinnasse, vaatasid üle ürituse toimumispaiga ja soovisid saada võimalikult detailset infot kõige eesootava kohta.

Aga kuidas saab üks inimene näiteks Macroni sideisikuks? Luksi sõnul oli üks peamistest kriteeriumidest keeleoskus: kokku on Euroopa Liidus 24 ametlikku keelt, sideisikud katsid neist 18. Oli selge, et Prantsusmaa delegatsiooni peaks saatma inimene, kes räägib prantsuse keelt ning tunneb hästi prantsuse kultuuri ja poliitikat. Samuti mängis rolli see, et sideisik oli juba varem Prantsusmaa delegatsiooni saatnud ning oli saatkonnaga hea kontakti säilitanud. Kolmas kriteerium oli paratamatult see, et sideisikule konkreetse ürituse aeg üldse sobiks, kuivõrd nemad tegid eesistumise kõrvalt ka oma põhitööd.


LOE VEEL:

Eesistumismeeskonna logistilise poole eest vastutanud inimesed meenutasid, kuidas nad pidid Prantsusmaa presidendile korraldama spontaanse kohtumise Kultuurikatla kööginurgas, kuidas tuli päästa kajakapoeg ning kuidas ministrite kohtumise ajal kadus ära elekter.

 

 

Eesistumismeeskonna protokollijuht ja toitlustusjuht rääkisid, kuidas külastuste üksikasjad tuli läbi mõelda sellise detailsuseni, et Angela Merkelile ei jääks leivaseeme hamba vahele või et köögimeeskond oleks valmis, kui Emmanuel Macron peaks otsustama viimasel hetkel šokolaadikoogi asemel puuviljasalati kasuks.



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: