Andres Pajula: kurb, et saadava teenuse eest peab keegi kolmas maksma
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula leiab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohta riigikohtus langetatud otsust kommenteerides, et kõiki kohustusi ei saa panna riigi kanda.
"Minu arust on natuke kurb selle üle vaielda, et kui teenust saadakse, siis selle teenuse eest peaks keegi kolmas maksma," ütles Andres Pajula ERR-i raadiouudistele.
Pajula sõnul käib Tallinnas 3500 teiste omavalitsuste last ja Tallinnast õpib väljaspool 1100 last. "Meie bilanss on kuskil 2000 plussis. Aga üldiselt ma arvan, et kui need kulutused lähevad riigieelarvest, siis see tähendab seda, et õpetajate palgatõusid võivad jääda olemata tulevikus, sest hariduse toetusfond on ikka täpselt sama suur," ütles Pajula.
Pajula hinnangul on see kahjulik neile lastele, kes Jõelähtmest enam Tallinnasse kooli ei saa tulla. "See praktika on meil läbitud lasteaedade ja huvikoolidega, kus sellist kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole. Aga kõik teiste omavalitsuste lapsed me oleme võtnud valdadega tehtud lepingute alusel. Kurb on nende vanemate nägusid näha, kes ühes või teises omavalitsuses on paiksed ja ei saa soovitud kooli või lasteaiakohta valida," nentis ta.
"Kui kohaliku omavalitsuse kool asub vale koha peal või seal antav haridustase ei ole vastav selle kogukonna ootustele, siis nad on tehtud sunnismaiseks ehk nad ei saa enam liikuda teistesse koolidesse ja sellel on väga suur ja laialdane mõju," märkis Pajula.
Pajula lisas, et Tallinn pakub väga head kooliharidust ja kes ei saa oma vallas vajalikku kooliharidust, eks need kirjutagu end Tallinnasse sisse. "Nii nagu seda tehti ühistranspordiga, lasteaiateenuse puhul. Tallinn võtab kõik vastu ja pakub kõigile rõõmsalt haridust," ütles Pajula.
Pajula meenutas, et 2003. aastal, kui omavalitsused ei olnud nõus lasteaiateenuse eest maksma, siis sisuliselt arvas Tallinna linn nad lasteaiast välja. "Nii lihtne see oligi ja pärast sai kõik korda," tõdes ta.
"Tänasel päeval arveldab Tallinn kõigi omavalitsustega nii koolikohtade kui lasteaiakohtade osas ja pole olnud mitte mingisuguseid probleeme. Arved laekuvad tähtaegselt ja süsteem toimib suurepäraselt," kinnitas ta.
Pajula arvas, et ilmselt võtab riigikogu nüüd kiiresti vastu riigikohtu otsusest lähtuvad otsused, mis võivad aga olla kohalikule omavalitsusele hoopis negatiivse mõjuga mitte positiivse mõjuga.
"Kui keegi täna arvab, et ta võidab rahaliselt ja see raha jääb järgi, siis ma arvan, et see võetakse teise koha pealt ära. Natuke nagu arusaamatu, misk mõned omavalitsused tahavad oma lapsi sunnismaiseteks teha ja inimestel peab olema võimalus liikuda parima teenuse poole ja see peaks olema iga inimese soov ja tahtmine," rääkis ta.
Riigikohtu hinnangul on põhiseadusega vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) säte, mis kohustab omavalitsust hüvitama teisele omavalitsusele kulud, mis on seotud õpilase käimisega naaberomavalitsuse koolis.
Ebakõla kooliseaduses tõi esile Jõelähtme vald, märkides, et PGS-i järgi on kohaliku omavalitsuse kohustus kanda kulud, mis on seotud teise kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis õppivate õpilastega, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub esimesena nimetatud kohaliku omavalitsuse territooriumil.
"Sellega on kohalikule omavalitsusele pandud riiklik ülesanne, mille täitmiseks vajalik raha peab põhiseaduse kohaselt tulema riigieelarvest, kuid kõnealuse kulutuste riigieelarvest katmiseks vajalik regulatsioon puudub," märkis Jõelähtme vald.
Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohalikule omavalitsusele PGS-is pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis.
Toimetaja: Marek Kuul