Fotod: Ratas käis Patarei merekindlusega tutvumas ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas ütles pärast Patarei merekindlusega tutvumust, et ta soovib igal juhul Patarei kompleksi säilimist ja rahvale avamist. Otsustada tuleb, kas seda teeb riik, erakapital või merekindlus konserveeritakse.

Jüri Ratas rääkis ERR-ile, et tema nägemuses võiks merekindlus säilida, saaks korda ja muutuks võimalikult suures osas avalikuks.

"Arvestades seda unikaalset ansamblite kogumit, mis on seotud lennusadama, merekindluse, kultuurikatla ja linnahalliga, siis siin on õige üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Igal juhul ka see unikaalne geograafiline olukord selle mereäärse piirkonna mõttes tuleb ära kasutada," ütles Ratas.

Hetkel on Patarei tuleviku osas laual kolm varianti: riik teeb selle oma vahenditega korda, leitakse erainvestor või vangla konserveeritakse.

RKAS-i juhatuse liikme Tanel Tiitsi sõnul läheks konserveerimine maksma kolm kuni viis miljonit eurot, riigipoolne renoveerimine aga praeguste ehitushindade juures 80-90 miljonit eurot. Kõikide variantide puhul jääks, aga väline ala avatuks.

Ratas pidas tõenäoliseks, et kompleksi arendamiseks võidakse korraldada rahvusvaheline konkurss. "Tuleb välja valida kõige parem lahendus ja kõige parem lahendus sünnib alati läbi konkurentsi ja miks mitte läbi rahvusvahelise konkursi," lausus ta.

Ratas rääkis, et võimalik on ka segaversioon, kus suur osa läheb avalikuks kasutuseks läbi erainvestori ja teatud osa jääb ka avalikuks kasutuseks läbi riigi.
Tanel Tiits peaks kõige otstarbekamaks erainvestori kaasamist.

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles kolmapäeval ERR-ile, et viib Patarei teema valitsuskabinetti arutemiseks lähinädalatel.

Aabi sõnul on Patarei detailplaneering jõudnud praktiliselt kinnitamise etappi ning nüüd on vaja läbi arutada ja teha otsus Patarei tuleviku kohta.

"Hoonetekompleksi kordategemisel on võimalik seda kasutada erinevates funktsioonides, näiteks majutus-, toitlustus- ja vaba aja veetmise kohana. Minu põhisoov on, et kompleks tehtaks korda ja et see jääks kindlasti avalikku kasutusse. Kui lähiajal ei saa arendust rakendada, siis tuleb hoone korralikult konserveerida ning hoida seda võimalikult heades tingimustes," ütles Aab.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid arvas, et Patareist võiks saada vaba aja veetmise koht ning seetõttu tuleks vabaneda Patarei vangla rusuvast ajaloost. "See vanglaks olemine on kahtlematult sellele kindlusele teinud palju kahju, aga see kõik on muudetav," sõnas Kaljulaid.

Praegu on Tallinna linnavalitsuses kehtestamisel Patarei uus detailplaneering.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: