Puigdemont peab võimalikuks ka "iseseisvusest erinevat" lahendust ({{commentsTotal}})

Carles Puigdemont 7. novembril Brüsselis.
Carles Puigdemont 7. novembril Brüsselis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont ütles esmaspäeval Belgia ajalehele Le Soir antud intervjuus, et ta on avatud kriisi lahendusele, mille käigus piirkond Hispaaniast ei eraldu.

"Ma olen töötanud 30 aastat selle nimel, et tulla välja alternatiivse lahendusega, kus Kataloonia on Hispaaniaga seotud," vahendas Politico Belgia väljaannet.

Küsimusele, kas Kataloonia on silmitsi valikuga iseseisvuse ja "surma" vahel, vastas poliitik järgnevalt: "Mitte kunagi. Ma pooldan endiselt [kriisi] lahendamist."

Puigdemont viitas sellele, et ta toetas 2006. aastal sõlmitud kokkulepet tollase sotsialistide juhitud Hispaania valitsuse ja Kataloonia regionaalvalitsuse vahel, mis oleks andnud piirkonnale suurema autonoomia. Tollal opositsioonis olnud Rahvapartei (PP) aga kaebas kokkuleppe kohtusse ning see tühistati 2010. aastal Hispaania konstitutsioonikohtu poolt.

"Eelkõige on iseseisvuspürgimuste eest vastutav just Rahvapartei," väitis iseseisvuslasest poliitik.

Puigdemont ja neli tema valitsuse ministrit viibivad hetkel Belgias. 27. oktoobri iseseisvusdeklaratsiooniga seotud regionaalvalitsuse liikmete vastu on Hispaania prokuratuur esitanud süüdistused mässus, mässu õhutamises, avalike ressursside väärkasutamises ning ametiseisundi kuritarvitamises.

Hispaania väljastas 3. novembril rahvusvahelise vahistamiskäsu Puigdemonti, Antoni Comíni, Clara Ponsatí, Meritxell Serreti ja Lluís Puigi vastu ning soovib, et Belgia peaks nad kinni ja annaks Hispaaniale välja. Viisik andis end 5. novembril Belgia võimude kätte. Belgiasse saabusid nad vahetult enne seda, kui Hispaania prokuratuur nende vastu süüdistused esitas.

Puidgemont ja neli eksministrit peavad ilmuma 17. novembril kell 14 Brüsseli kohtusse, kus toimub väljaandmisprotsessi esimene istung. Euroopa vahistamismäärust puudutavate reeglite kohaselt tuleb otsus teha 15 päeva jooksul ning osa allikaid väidavad, et Brüsseli kohus teeb otsuse juba samal päeval. Samas on seda otsust võimalik edasi kaevata ja siis algab uuesti 15-päevane periood otsustamiseks.

Kaheksa Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse liiget saatis Hispaania kohus 2. novembril uurimise ajaks vangi. Nende seas on ka Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras. Ainus kunagise regionaalvalitsuse liige, kelle Hispaania kohus vabadusse jättis, on majanduse eest vastutanud minister Santi Vila, kes vabastati uurimise ajaks 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu. Vila astus protestiks tagasi 26. oktoobril, päev enne seda, kui parlament iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

135-kohalises regionaalparlamendis hääletas 27. oktoobril iseseisvusdeklaratsiooni poolt 70 saadikut. 10 hääletas vastu ning kaks saadikut hääletas tühja sedeliga.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on parlamendis 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.

Hispaania valitsuserakonna Rahvapartei (PP), peamise opositsioonerakonna ehk sotsialistide (PSOE) ning erakonna Kodanikud (Ciudadanos) saadikud, kes on pidanud kogu senist iseseisvusreferendumi protsessi ebaseaduslikuks, lahkusid hääletuse eel saalist.

Hispaania keskvalitsus rakendas vaid mõni tund pärast iseseisvuslaste deklaratsiooni põhiseaduse artiklit 155 ehk saatis regionaalvalitsuse laiali, peatas Kataloonia autonoomia, kehtestas piirkonna üle otsekontrolli ning kuulutas 21. detsembriks Kataloonias välja erakorralised regionaalparlamendi valimised.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik. EL ja teised liikmesriigid on oma ametlikes avaldustes toetanud Madridi. Peaaegu ainsana võimupoliitikute seas on Madridi kritiseerivaid avaldusi teinud mõned Belgia flaamlastest ministrid ning kohustus Kataloonia teemaga tegeleda on mõnevõrra tekitanud sõnavahetust Belgia sisepoliitikas.

Kataloonia ühiskond ja sealhulgas ka katalaanid ise on iseseisvuse küsimuses teravalt lõhestunud ning rahvarohkeid meeleavaldusi on korraldanud nii iseseisvuse vastased kui ka pooldajad.

Suurem osa iseseisvuslaste parteidest, sealhulgas Puigdemonti erakond, on teatanud, et neil on kavas 21. detsembri valimistest osa võtta. Samas on mitmed uuringud näidanud, et iseseisvuslased võivad valimistel oma praeguse napi enamuse kaotada ning see on ka areng, mida peab kõige sobivamaks lahenduseks Madrid.

Toimetaja: Laur Viirand



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: