Soome presidendikandidaat: Niinistö toetus on iseloomulik Põhja-Koreale ({{commentsTotal}})

Roheliste esindajana Soome presidendivalimistel kandideeriv Pekka Haavisto peab ametisoleva presidendi toetust põhjakorealikult suureks ning märgib, et paljudel vanema põlve poliitikutel kummitab meeles 1973. aasta, mil Urho Kekkonen eriseadusega presidendiks kinnitati.

Mainisite septembri lõpus, et küll see ametisoleva presidendi toetus varsti kahanema hakkab, aga pärast seda avaldatud uuringu kohaselt oli Niinistö toetus hoopis tõusnud. Millal see nüüd siis kukkuma hakkab?

Ma usun, et kandidaatide valimistööl on selles suhtes tähtis roll. Ise olen valimiskampaania raames ringi sõitnud juba suvest saadik, aga minu jaoks on olnud üllatav, et osa kandidaatidest ei ole veel „kohtadel“ inimestega kohtumas. Kogu kampaania on käivitunud üsna hilja.

Aga ma usun, et see [ametisoleva presidendi toetus] kahaneb nendest Põhja-Koreale iseloomulikest arvudest jaanuari jooksul [presidendivalimiste esimene voor peetakse Soomes 28. jaanuaril -toim].

Olukord on täiesti tavatu. Kuidas see teie hinnangul valimisi tervikuna mõjutab?

Kindlasti muudab see hääletajaid passiivsemaks. On neid, kes tulevad ja ütlevad, et nad lugesid lehest, et kõik on justkui juba ära otsustatud ja valimised on juba läbi. Osa lehtedest ja meediaväljaannetest laulab sedasama laulu. Kandidaadid muidugi püüavad oma mõtteid ja alternatiive esile tuua ja ma peangi Soome demokraatia seisukohalt väga oluliseks, et valimised peetakse korralikult, koos korralike kampaaniate ja debattidega.

Eks mõnelgi on veel meeles, kuidas Urho Kekkonen 1973. aastal eriseadusega presidendiks määrati – siis ei debateeritud ning paljud vanemad poliitikud on seda meelt, et see oli nende elu halvim otsus.

Esindate rohelisi, kelle jaoks välis- ja turvalisuspoliitika ei ole olnud need kõige omamad teemad – aga samas räägite aktiivselt mõlemal teemal kaasa. Kas ajad on muutunud?

Ajad on muutunud mitmel moel. Esiteks on keskkonnaturvalisusel, keskkonnapõgenikel ja kliimamuutusel ka turvalisuspoliitiline mõju. Teiseks on konfliktid ja sõjad maailmas tekitanud põgenike laine. Rohelised on alati toetanud rahumeelseid lahendusi ning rääkinud Soomest kui rahuvahendamise suurriigist.

Kolmas tegur on siseriiklik vaimne kliima: Soomes on palju vaenukõnet, sõimu, teiste mahategemist. Need küsimused erutavad paljusid – et kuidas teha nii, Soome ühiskond oleks ühtne ja kuidas me saaksime kõiki väärikalt koheldud.

Kui mõelda presidendivalimiste teemade peale, siis kas nende hulgast on teie hinnangul mõni teema puudu?

Päris palju on räägitud Soome turvalisuspoliitilistest valikutest – NATO või mitte – ning uutest arengutest Euroopas, uuest põhjamaisusest ja intensiivsest koostööst Rootsiga. Need on kõik head teemad. Aga võib-olla on liiga vähe räägitud Soome rahvusvahelisest rollist: kas me võiksime aidata Venemaad ja Ukrainat Minski lepingu kohase lahenduse leidmisel; kas me võiksime teha midagi põgenikevoo takistamiseks; Süüria, Iraak, Jeemen – minu arust võiksime me rohkem rääkida sellest, mida Soome ja Euroopa Liit võivad selles piirkonnas ära teha.

Kas te usute, et nendel presidendivalimistel läheb vaja ka teist valimisvooru?

No seda vähemalt peaks vaja minema ja ma ise kavatsen teha kõik selle heaks, et nii ka läheks.

Kui teil sel korral ei õnnestu valimisi võita, kas te kavatsete kuue aasta pärast uuesti kandideerida?

Keegi ei tohiks olla n-ö igavene kandidaat. Mu enda töö on jagunenud vahelduvalt Soome parlamendi ning Euroopa Liidu ja ÜRO ülesannete vahel. Raske öelda, mida tulevik toob. Püüame nüüd esialgu nende valimistega hakkama saada. •



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondi "Kingitud Elu" kaudu. Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: