Soome presidendivalimiste eel on Sauli Niinistö teistest mäekõrguselt üle ({{commentsTotal}})

{{1510647780000 | amCalendar}}

Soome presidendivalimisteni on jäänud pisut üle kahe kuu ning algamas on aktiivsema valimiskampaania ning valimisväitluste periood. Siiski valitseb nende valimiste eel täiesti tavatu olukord: ametisoleva presidendi Sauli Niinistö toetus on nii kõrge, et Soomest leidub ka poliitikaeksperte, kelle arvates valitakse Niinistö presidendiks tagasi kohe valimiste esimeses voorus.

Viimase toetusküsitluse kohaselt soovib ametisolevat presidenti Sauli Niinistöt ka teisel ametiajal näha koguni 76 protsenti soomlastest – kusjuures lõviosa nii Soome keskerakonna kui ka sotsiaaldemokraatide toetajatest hääletaks oma erakonna kandidaadi asemel Niinistö poolt. Ka põlissoomlaste ja roheliste toetajatest oleks 50 protsenti valmis oma hääle hoopis Niinistöle andma.

"See on täiesti tavatu. Mitte kunagi Soome presidendivalimiste ajaloos pole ametisoleva presidendi toetus olnud valimiste sellises faasis nii kõrge," tõdeb Turu ülikooli poliitikateadlane Erkka Railo.

"Miks see nii on? Kõige olulisem põhjus on kahtlemata pingelisemaks muutunud rahvusvaheline olukord. Sellest johtuvalt toetavad inimesed ametisolevat presidenti, otsides tema isikust teatud mõttes kaitset. Teine põhjus on see, et Sauli Niinistö on juba aastaid väga populaarne president olnud ning on rahva arvates välispoliitikaga väga hästi hakkama saanud." 

Sugu pole enam argument

Sauli Niinistö konkurendid teevad kujunenud olukorras vaprat nägu ja tõdevad, et valimistulemus selgub alles valimispäeval. See on muidugi tõsi, kuid samasugune tõsiasi on ka see, et näiteks kõigi naissoost kandidaatide toetus on nüüd – mil sooküsimus pole Tarja Haloneni omaaegsete valimisvõitude tõttu enam aktuaalne – jäämas marginaalseks.

Üks naiskandidaatidest on sotsiaaldemokraatide Tuula Haatainen, kes oma sõnul seisab oma kampaanias selle eest, et turvalisust ja riigikaitset vaadeldaks laiemalt kui mehelikust „palju tanke, kellelt lennukid?“ vaatenurgast.

"Muidugi on oluline, et riigikaitsest kõneldakse ja minu jaoks on tähtis, et Soome enda kaitse eest hoolitseb. Aga see on kitsas vaatenurk, sest suurimad ohud, millega maailm silmitsi seisab, on kliimamuutus ning ebavõrdsuse kasv," märgib Haatainen.

Oma mõneprotsendilisest toetusest hoolimata ei mõtle Haatainen allaandmisele.

"Minu arvates on oluline, et naised võtavad välis- ja turvalisuspoliitilisest diskussioonist osa ja löövad presidendivalimistes silmatorkavalt kaasa. Naised on kasutamata ressurss nii meil Soomes – kuigi me oleme võrdõiguslikkuses üsna kaugele jõudnud – aga eriti mujal maailmas."

Mis aga mainitud välis- ja turvalisuspoliitikasse puutub, siis selles vallas on poliitikagurmaanidele nendel valimistel kaetud tõeline pidulaud.

"Need on erilised valimised ka seetõttu, et esindatud on tavatult lai spekter erinevatest välis- ja turvalisuspoliitilistest seisukohtadest. Üks kandidaat soovib, et Soome astuks NATO liikmeks, teine, et Soome astuks Euroopa Liidust välja... Tänu kogu sellele kirevusele kujunevad valimisväitlused värvikateks ning sedakaudu saab välis- ja turvalisuspoliitika Soome elanikele paremini selgeks," rõõmustab Erkka Railo.

Kekkonen kummitab

Ametisoleva presidendi Sauli Niinistö suurim – tõsi, populaarsuselt kaugele maha jääv – konkurent on roheliste Pekka Haavisto, keda viimases küsitluses toetas 14 protsenti vastanutest. Üsna tõenäoline ongi, et kui valimisi esimeses voorus ära ei otsustata, kohtuvad teises voorus just nimelt Niinistö ja Haavisto. Mees ise usub, et Niinistö mäekõrgune üleolek hakkab hiljemalt aasta lõpus kaduma.

Küsimusele, kuidas väljakujunenud tavatu olukord tema hinnangul valimisi mõjutab, vastab Haavisto, et kindlasti muudab see hääletajaid passiivsemaks.

"On neid, kes tulevad ja ütlevad, et nad lugesid lehest, et kõik on justkui juba ära otsustatud ja valimised on juba läbi. Osa lehtedest ja meediaväljaannetest laulab sedasama laulu. Kandidaadid muidugi püüavad oma mõtteid ja alternatiive esile tuua ja ma peangi Soome demokraatia seisukohalt väga oluliseks, et valimised peetakse korralikult, koos korralike kampaaniate ja debattidega. Eks nii mõnelgi on veel meeles, kuidas Urho Kekkonen 1973. aastal eriseadusega presidendiks määrati – paljud vanemad poliitikud on seda meelt, et see oli nende elu halvim otsus," räägib Haavisto.

Kokkuvõttes võib aga öelda, et kui just midagi väga ootamatut ei juhtu, siis Soome presidendi residentsi Helsingis Mäntyniemis uusi elanikke ei koli. Või õigemini… kolib ainult üks uus elanik. Peaks ju president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio ühine laps sündima järgmise aasta veebruaris – just presidendivalimiste lõplike tulemuste selgumise aegu. •

Soome presidendivalimised toimuvad 28. jaanuaril 2018. Tegemist on otsevalimistega, st et presidendi valivad hääleõiguslikud Soome kodanikud. Kui keegi kandidaatidest esimeses voorus üle 50 protsendi häältest ei saa, korraldatakse 11. veebruaril teine valimisvoor, kus kandideerivad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati.

Valimistel osalevad ametisolev president Sauli Niinistö (rahvaalgatus), Pekka Haavisto (rohelised), Laura Huhtasaari (põlissoomlased), Merja Kyllönen (vasakliit), Matti Vanhanen (keskerakond), Tuula Haatainen (sotsiaaldemokraadid), Nils Torvalds (rootsi rahvapartei).



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondi "Kingitud Elu" kaudu. Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: