Eesti riik esitas ID-kaardi probleemide tõttu Gemaltole kahjunõude ({{commentsTotal}})

{{1510648380000 | amCalendar}}

Eesti riik on löönud kokku ID-kaardi turvariskiga seonduvad kulud ja kahjunõude oma lepingupartnerile esitanud, ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) arendusosakonna büroojuht Margit Ratnik, soovimata avaldada konkreetseid numbreid.

Ratnik rääkis teisipäeval Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) korraldatud infoüritusel, et Eesti riik oma kulud kokku löönud ja kahjunõude kaartide tootjafirmale Gemaltole esitanud.

"Kindlasti juristid tegelevad teemaga ja kui on rohkem selgust, saame sellest rääkida. Eesti riik on nõude esitanud ja see on töös," kinnitas Ratnik ja lisas, et nõue läks riigi poolt välja septembri alguses.

"Kui küsite riigi kulude kohta, vastan, et kulude lõplik vaade saab selgeks siis, kui viimane ID-kaart on uuendatud või uuendamata kaart välja vahetatud, sest mõjutatud kaarte on 750 000 - iga kaart omab mingil määral Eesti riigi jaoks kulusid," lisas ta.

Kui suure nõudega on tegemist, ei soovinud Ratnik kommenteerida, kuid rõhutas, et advokaadid teevad oma tööd väga hästi.

RIA eID valdkonna juht Margus Arm kutsus inimesi üles oma ID-kaarte uuendama, sest kauguuendamine on viimase nädalaga langenud.

Tema sõnul on e-residendid oma kaarte aktiivselt uuendanud. "Eileõhtuse seisuga oli uuendatud umbes 3800 e-residendi kaarti, see on tegelikult väga hea number," lausus ta.

Krüpteerimine ei ole praegu võimalik, kuid Arm ütles, et aktiivne arendustegevus käib ja loodetavasti suudetakse krüpteerimistarkvara kasutajatele pakkuda enne jõule.

Praeguseks on uuendatud 232 000 inimese ID-kaardid

Teisipäevase seisuga on ID-kaardi uuendanud 232 000 inimest, neist peaaegu 188 000 arvuti vahendusel ja 44 000 PPA teenindustes.

Kauguuendamise tempo on hetkel pigem tagasihoidlik, koormus madal ning ükski huviline ei tohiks Armi kinnitusel koormuse tõttu uuendamisega hätta jääda.

"Aktiivsem osa ID-kaardi kasutajatest on uuenduse ära teinud ning nüüd on kõigil teistel, kes kaarti elektrooniliselt harvem kasutavad, võimalus löögile saada ja ID-kaardi sertifikaadid ära uuendada,“ ütles ta.

Väiksel osal inimestest ei pruugi uuendatud sertifikaatidega ID-kaart korrapäraselt toimida või kaart lukustub. Selle põhjuseks on mitme asjaolu koosmõju, ennekõike vananenud operatsioonisüsteemide või ID-kaardi tarkvara mõne varasema versiooni kasutamine. PPA on sel kuul saanud paarsada taotlust lukku läinud kaartide garantiikorras ümbervahetamiseks.

Peatatud sertifikaatidega ID-kaarte saab uuendada kas oma arvutis või PPA teenindustes järgmise aasta 31. märtsini.

1. aprillist peatatud sertifikaadid suletakse ning ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb taotleda PPA-lt uus kaart. ID-kaart kehtib isikuttõendava dokumendina sellel märgitud kuupäevani.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: