Seadusemuudatus peaks suunama inimesi rohkem prügi sorteerima ({{commentsTotal}})

Jäätmeseaduse muudatused peaks inimesi suunama senisest rohkem prügi sorteerima, nii oleks segaolmejäätmete äraandmine tunduvalt kallim kui sorteeritud jäätmete oma.

Jäätmete sorteerimine peab olema majanduslikult motiveeriv ja samas inimlikult lihtne. Kuidas neid kaht asja ühildada ja kes inimesi muudatustest teavitama peaks, arutati teisipäeval riigikogu keskkonnakomisjonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse liige Argo Luude kinnitas, et jäätmekäitlejad on majanduslikult huvitatud just liigiti kogutud jäätmetest, mitte lihtsalt olmejäätmete hinnatõusust.

"Täna läheb Eestis umbes 100 000 tonni biojäätmeid prügilatesse, 15 000 tonni klaasi samuti prügilasse. See on väga palju materjali, mida saaks taaskasutada, kus on jäätmekäitlejate ärilised huvid, et biojäätmetest oleks võimalik gaasi toota, millega saaksid autod ringi sõita. Aga täna, kui need jäätmed lähevad prügilasse, siis ei ole võimalik neid kasutada," selgitas Luude.

Suure tõenäosusega jäävad ka tulevikus erisused linna- ja maainimeste vahele, sest igasse taluõue mitut konteinerit paigaldada ei ole majanduslikult mõtekas.

Kes inimesi jäätmete liigiti kogumise alal harima ja teavitama peaks, selles jäävad jäätmekäitlejad ja keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) erinevatele seiskohtadele. Luude hinnangul on see kohalike omavalitsuste töö, Vakra sõnul peaks teavitusega tegelema kõik osalised.

Tulevikus saab inimene praegusest hoopis detailsema prügiarve.

"On segaolmejäätmed - sorteerimata kujul üks hind, kui on sorteeritud, siis on teine hind, mis on kaks korda soodsam. Samamoodi viis korda soodsam on paberil, papil ja pakendil. Nii et, tõepoolest - igal inimesel on arve peal näha, kui tubli ta on olnud. Mida tublim ta on olnud ja ta on sorteerinud, seda väiksem on lõppkokkuvõttes kulutus, mida ta peab selleks tegema," selgitas Vakra.

Eesti on võtnud endale kohustuse, et kolme aasta pärast läheb ringlusse vähemalt pool tekkivatest olmejäätmetest. Praegu küündib see määr 30 protsendini.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: