Ülevaade: tulesurmad vähenevad, kuid langust pidurdavad sotsiaalprobleemid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Päästeameti 2015. aasta tulekahjude raporti kohaselt juhtub enim tuleõnnetusi just praegusel perioodil, kui väljas langevad kraadid vahemikku +2 kuni -2. Olgu õnnetuse põhjuseks ülekütmine, hooletu suitsetamine või lahtise tule kasutamine – enamus traagilise lõpuga põlengutest on saanud alguse inimese riskikäitumisest.

Laiemat pilti vaadates on olukord tuleõnnetuste osas viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Statistikaameti andmetel registreeris päästeamet 2006. aastal 14 900 põlengut, milles hukkus 164 inimest. Eelmisel aastal oli sama näitaja 4926 juhtumit, milles hukkus 39 inimest. Seejuures on päästeamet seadnud aastaks 2025 endale eesmärgiks hoida tulekahjudes hukkunute arv alla 12 hinge.

Selget murrangut Eesti tuleohutuskultuuris on märgata alates 2009. aastast, mil 1. juulist oli kõikides kodudes kohustuslik suitsuandur. Seoses uue ohutusreegli kehtestamisega tegi päästeamet palju teavitus- ja ennetustööd, millega on kaasnenud ühiskonna üldise tuleohutusalase teadlikkuse kasv. Lisaks sellele teevad päästeameti töötajad igal aastal 20 000 kodukülastust.

 

Sellegipoolest nendib päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ERRi arvamusportaalis, et inimesed elavad endiselt kodudes, kus küsimus pole kas, vaid millal seal juhtub õnnetus. “Eriti murelikuks teeb vanemate inimeste, paljulapseliste perede ja madala sissetulekuga inimeste olukord,” kirjutab Tammearu.

 

Üksi jäetud inimesed

2016. aasta päästeameti statistika näitab, et 39 tulekahjus hukkunust olid pooled pensionärid. Teadaolevalt elasid neljast hukkunud pensionärist kolm üksi. Kuigi terviseprobleemidega hukkunute osatähtsus on viimastel aastatel langenud, vajas 2016. aastal siiski iga neljas hukkunu toimetulekuks kõrvalist abi.

Positiivselt küljelt võib esile tuua tules hukkunud kodutute arvu langemise. Kui alates 2013 kuni 2015 aastani hukkus tulekahjus keskmiselt 6 kuni 8 kodutut aastas, siis eelmisel aastal hukkus vaid üks kodutu inimene.

 

51 protsenti mullu hukkunutest olid saatusliku õnnetuse hetkel 51-70 aastased. Selles kannatanute rühmas oli kümnest hukkunust kaheksa alkoholijoobes. Hukkunu aritmeetiline keskmine vanus oli 55 eluaastat ning see ei erinenud oluliselt eelnevatest aastatest: 2015. ja 2014. aastal vastavalt 50 ja 60.

Suitsetamine on teadaolevalt alates 2010. aastast olnud peamine hukkunuga tulekahju tekkepõhjus, mille osatähtsus kõigist põhjustest on kõikunud 35 kuni 50 protsendi vahel. 2016. aastal põhjustas kustutamata sigaret 15 inimese ja tänavu 14 inimese surma. Mullu suitsetamise tõttu hukkunud inimestest kaheksa suitsetasid õnnetuse hetkel magamisasemel või tugitoolis.

 

Materjalipõhine analüüs

Päästeamet analüüsib hoonetulekahjusid ka ehitusmaterjalidest lähtuvalt. Hooned kategoriseeritakse puit-, kivi-, metall- ning puit-kivi hooneteks. Meetodi eesmärk on analüüsida, millised on tulekahjude erisused ja võimalikud riskifaktorid, mis sõltuvad hoone ehitusmaterjalist.

2015. aasta hoone tulekahjude raportist nähtub, et just ülemöödunud aastal toimus enim põlenguid kivihoonetes, mis pärinesid keskelt läbi 1974. aastast ehk need hooned on püstitatud natuke rohkem kui 50 aastat tagasi. Sinna hoonete gruppi kuuluvad näiteks magalarajoonide paneelmajad.

 

Kuna tegemist on üldjuhul suurte hoonetega reageerisid päästjad kivihoonetega seotud põlengutele keskmiselt minutit kiiremini metallhoonega ja kaks minutit kiiremini puitmajas toimunud väljakutsele.

Seevastu selgub päästeameti analüüsist, et just puit- ja metallhoonetega seotud väljakutsed on kõige ajakriitilisemad, kuna tuli võib levida märkimisväärselt kiiremini, kui kivimajas. Siin mängib rolli hoonete asukoht, kui korrusmajade rajoonides on hoonele ehk kergem ligipääseda, siis puit- ja väiksemate eramajade piirkonnad on tihti kitsaste tänavatega, mis teeb pääste logistika ja reageerimise pisut keerukamaks.


Ohutus sünnib koostöös

Taolised vaheti ilmselgena tunduvad näited ja andmed on aluseks koostööle päästeameti ning kohaliku omavalitsuse vahel. Päästeameti juht pani pärast valimisi kohalike omavalitsuste juhtidele südamele, et just valituks osutunud vallavolikogu liikmed on need, kes hakkavad arendama Eesti ohutuskultuuri kohaliku tasemel.

Tammearu sõnul algab ohutuse tagamine linnaruumi planeerimisest, mis arvestab kõiki riskifaktoreid ja soodustab päästjate tegevust õnnetusjuhtumi puhul. “Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et tänavad oleksid siltidega ja majadel number peal, vastasel juhul kulub väärtuslik aeg päästmise asemel navigeerimisele. Niisamuti on oluline, et teed oleks läbitavad, kustutusvesi olemas, suuremates linnades teevad muret kinni pargitud majaesised,” märgib päästeameti juht.

Lisaks sellele juhib ta tähelepanu ehitistele kasutuslubade väljastamisega seotud probleemidele. “Tuleb lahendada küsimus, kuidas muuta kasutusloa protsess eluhoonete (eriti eramajade) osas hoone omanikele vähem bürokraatlikuks, kuid tagada, et hooned oleksid inimestele ohutud,” kirjutab Tammearu .


Toimetaja: Allan Rajavee/ERR Multimeedia

Allikas: Päästeamet, Statistikaamet



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: