Tarmo Jüristo: päevhaaval võtab kuju uus maailm ({{commentsTotal}})

Nii nagu trükipress Martin Lutheri teeside esitamise aegses Euroopas, muudab täna internet meie majandust ja poliitikat, muudab seda, kuidas me omavahel suhtleme, muudab seda, kuidas me mõtleme sellest, mis on tõde ja mis on vale, kirjeldab Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

Neil päevil möödus 500 aastat päevast, mil Martin Luther naelutas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele ja käivitas sellega sündmuste jada, mida me teame täna kui reformatsiooni. See muutis tollast Euroopat — ja seeläbi kogu maailma — tundmatuseni.

Me oleme harjunud pidama seda sündmust erakordseks, kuid omas ajas ei olnud selles päevas tegelikult kuigi palju dramaatilist.

Võtame või teeside kirikuuksele naelutamise – see oli 16. sajandi Saksimaal levinud moodus teoloogiliste debattide algatamiseks. Ja kuigi Lutheri teesid olid teravalt kriitilised mitmete tollase katoliikliku kiriku seisukohtade ning praktikate suhtes, ei olnud ka nende sisu tegelikult midagi ennekuulmatut: umbes sajand varem oli väga sarnaseid seisukohti väljendanud Jan Hus.

Lutheri teeside mõju osutus palju fundamentaalsemaks kui nende autor ise ilmselt kunagi oleks osanud osanud loota või ette näha. Kui Lutheri enda soov oli lihtsalt juhatada kristlus tagasi oma algsete lätete juurde, puhastada see sellistest praktikatest nagu indulgentside müümine või pühakute kummardamine, siis järgmise pooleteise sajandi jooksul tegi kogu Euroopa läbi terve hulga mastaapseid muutusi, mille tagajärjel langesid kuningad ja tekkisid rahvusriigid ning sai alguse teadusrevolutsioon ja nii edasi.

On mitu põhjust, miks Lutheri teesid nii mõjukaks osutusid, kuid enamus ajaloolasi on sama meelt, et üks olulisematest nende hulgas oli trükipress. Johannes Gutenberg võttis tinalaoga trükimasina kasutusele umbes 1440. aastal ning 16. sajandi alguseks oli trükipress levinud juba üle kogu tollase Euroopa ja selle abil oli välja lastud enam kui 20 miljonit köidet. Kui Jan Husi ketserlike õpetuste levikule oli paavstil suhteliselt lihtne piir panna, siis Lutheri teesid levisid kulutulena üle kogu kontinendi, tekitasid debatte ning leidsid lugematuid toetajaid enne, kui Vatikan reageeridagi jõudis.

Nii võib ilma suurema liialduseta öelda, et reformatsioon ning sellele järgnenu olid mitte religioosne, vaid ennekõike tehnoloogiline revolutsioon. See oli mastaapne ühiskondlik muutus, mis sai võimalikuks läbi tehnoloogia, mis lubas informatsioonil liikuda moel ja kiirusel, mis oli olnud kujuteldamatu. Kui väga tollased võimukandjad ka seda kontrollida ei püüdnud, see polnud lihtsalt võimalik. 

Mulle tundub, et sellel poole aastatuhande tagusel ajal on mitu väga mõtlemapanevat sarnasust meie tänase olukorraga. Internet tehnoloogiana on olnud olemas juba enam kui viiskümmend aastat. Ometi oleme alles nüüd jõudnud sinnamaale, et see on jõudnud tõepoolest kõikjale. Ja nii nagu 16. sajandi alguses, ei ole ka meie täna tegelikult valmis selle muutuse mõjude ja tagajärgedega toime tulema.

Nii nagu trükipress hiliskeskagses Euroopas, muudab internet täna meie majandust ja poliitikat, muudab seda, kuidas me omavahel suhtleme, muudab seda, kuidas me mõtleme sellest, mis on tõde ja mis on vale. Nii nagu kärisesid 16. sajandi Euroopa ühiskonnad, ragisevad praegu õmblustest meie omad. Ja nii nagu toona, püüame me ka täna džinni pudelisse tagasi ajada, leida moodust, kuidas omavahel ära leppida ja naasta vanade heade aegade juurde. 

Nagu me ajalootunnist mäletame, tõi reformatsioon endaga kaasa pea 150 aastat väldanud ususõjad, mis said lõpu alles 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga. Sellest lepingust sai alus suveräänsetest rahvusriikidest koosnevale Euroopale, mida me tänaseni tunneme. Ühtlasi pärineb sealt ka kogu kaasaegse riigi kontseptsioon.

1517. aasta sügishommikul Wittenbergi kiriku suunas jalutav Martin Luther ei võinud seda teada ega ette näha. Täpselt nagu ei näe meie veel seda uut maailma, mis praegu päevhaaval kuju võtmas on. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: