Viktor Trasberg: pangad on hakanud tajuma, et tulumaksu puudumine = Panama ({{commentsTotal}})

Pangad on hakanud tajuma, et kohustusliku tulumaksu puudumine mõjub nende mainele halvasti, leiab Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

Just praegu leiab aset meeliköitev meediamäng nimega Paradise papers, mis on jätk eelmisel aastal toimunud niinimetatud Panama papers'ile. Kuidagi on välja tulnud nende ettevõtete ja eraisikute nimed, kes ajavad oma äriasju maksuvabade piirkondade kaudu.

Sellesse seltskonda kuuluvad näiteks Facebook, Apple, Nike ja McDonalds, üksikisikutest paljud riigipead, poliitikud, muusikud ja filmistaarid. 

Kasutatakse sellist äritegemise vormi peamiselt kolmel põhjusel – maksudest hoidumiseks, rahapesuks või lihtsalt oma tegevuse varjamiseks. Paljud selle maailma vägevad ei taha, et laiem üldsus teaks nende äride sisust või mastaapidest.

Euroopa Liit on survestanud nn maksuparadiise maksustama Euroopast pärinevaid ettevõtteid ja eraisikuid tulumaksuga ning jagama infot seal toimetavate tegelaste kohta. Ülemäära edukas pole selline tegevus aga olnud. 

Teatavasti ei maksa ettevõtted ka Eestis teenitud kasumi pealt kohustuslikku tulumaksu. See on pakkunud rahvusvahelistele ettevõtetele võimalusi piiriülesteks manipulatsioonideks ja moonutanud majandustegevust ka riigi sees. 

Praegu puuduvad usutavad tõendid selle kohta, et meie süsteem oleks ühiskonnale majanduslikult efektiivsem võrreldes kõikide teiste riikidega, kus kehtib klassikaline kasumimaksusüsteem. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul väidaksin, et meie tulumaksusüsteemis on lausa uuskolonialismi ilminguid.  

Võtame pangandussektori. 16 aasta jooksul on pangad teeninud Eestis kokku 4 miljardit eurot kasumit ning on selle pealt maksnud 154 miljonit kasumimaksu. Arvestuslik keskmine aastane maksukoormus on 3,8 protsenti (seda olukorras, kus nominaalne maksumäär on  liikunud 26 ja 20 protsendi raames). Pooltel vaadeldava perioodi aastatel pole üldse midagi makstud või siis jääb arvestuslik maksukoormus alla 1 protsendi. Eesti pankade (mis suuresti kuuluvad välisosanikele) kasumimaksukoormus on seega olnud üpris tagasihoidlik.  

Samas on meie pankade emapangad maksnud koduriigis ohtralt nii kasumimaksu kui ka dividende, mis omakorda on paljudes riikides maksustatud lisaks üksikisiku tulumaksuga. 

Alates järgmisest aastast olukord Eestis muutub. Sisuliselt kehtestatakse pankadele kohustuslik 14-protsendiline kasumimaks ehk siis sel sajandil kehtinud tulumaksusüsteem muutub lõpuks ometi mõistuspärasemaks ja sarnasemaks muu maailmaga.

Aga on tekkinud huvitav olukord. Pangad, kes tavapäraselt väga jõuliselt väljendandavad oma seisukohti maksustamise ja regulatsioonide osas, on seekord sama hästi kui vait olnud. Olgugi et on tegemist põhimõttelise muutusega kasumite maksustamises ja kohalike pankade maksukoormuse ilmse kasvuga. 

Tõlgendan seda olukorda järgmiselt. Pangad on hakanud tajuma, et kohustusliku tulumaksu puudumine mõjub nende mainele halvasti. Emapangad välismaal ei tunne enam ennast hästi olukorras, kus nende tütarfirmad tegutsevad riikides, kus kasumit ei maksustata. Sest kui pole kohustuslikku kasumimaksu, on põhimõtteliselt Panama!

Kui sellele lisandub veel pankade süüdistamine rahapesus ja korruptsioonis, teeb selline negatiivne foon pankade jaoks raskeks uute investorite leidmise. Ei tule kasuks ka pidevad etteheited kasumi maksuvabas väljaveos.

Pankade äri seisneb usalduses. Kui pankadele saab ette heita kasumiga slikerdamist, siis kuidas pangad eeldavad ausust ja usaldust oma klientidelt?

Seega – pankadele on pärale jõudnud arusaam, et odavam on maksta natukenegi kohustuslikku kasumimaksu kui olla süüdistatud Panama laadses riigis toimetamises. 

Seda kummalisem on lugeda Eesti Panga seisukohta, kus sisuliselt toetatakse Panama laadse olukorra säilimist Eesti panganduses. Ka väidab pangatöötaja, et on arusaamatu, miks panku tulumaksuga üldse maksustatakse ja mida valitsus sellega taotleb.

Selgitame – ettevõtted maksavad kasumimaksu, sest kasutavad riigi poolt rahastatavat infrastruktuuri, ettevalmistatud töötajaid ja õiguskaitset. Ja palju muud ettevõtluseks vajalikku. Kasumi maksustamist käsitletakse seega kui ettevõtete panustamist ühiskonda kompensatsioonina avaliku sektori pakutavate hüviste eest. (Muide, üks kallimaid avaliku sektori teenuseid on riigi rahandussüsteemi ja keskpanga ülalpidamine.)

Kokkuvõttes loodame, et Eesti seosed „paradiisisaartega“ johtuvad edaspidigi päikesepaistest ja palmidest, mitte hämarast ja maksuvabast sahkerdamisest. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: