Lugejakiri: me pole vaimsed värdjad ({{commentsTotal}})

Tiina Kangro.
Tiina Kangro. Autor/allikas: riigikogu

Hardi Volmeri nimetamine vaimseks värdjaks tema kolleegist rahvaesindaja Tiina Kangro poolt on täiesti uus tase (või pigem madalus) poliitilises suhtluses. Poliitikute vastastikune nägelemine on varemgi kirgi kütnud, seekord aga ületati ilmselgelt piir, mis eraldab väitlust sõgedast sõimust.

Tundub, et pärast „vaimset värdjat“ polegi enam kusagile laskuda, vähemalt riigikogulaste omavahelises arveteklaarimises.

Paljudele poliitikutele on jäänud mulje, et kord valituks osutuina võib endale kõike lubada – nii Kangro kombel kolleegi peal tigedalt hammast teritada, kui ka Volmeri viisil oma tööpõlgurlusega kelkida. Võta üks ja viska teist!

Aga mida lootagi, kui rahval puudub võimalus kord valitud lemmikut riigikogust või omavalitsuse volikogust tagasi kutsuda või mõnel muul viisil poliitpiruka juurde sattunud laiskvorste, ärplejaid ja tühikargajaid talitseda. Sellest johtubki poliitikute üleolev hoolimatus oma mundriau suhtes.

Ei järgnenud ju Kangro toorutsemisele ega Volmeri sisutule kiitlemisele riigikogu juhatuse adekvaatset reaktsiooni. Enam huvi pakub rahvaasemikele isikliku palgatõusu ettevalmistamine, millest ühtäkki on saanud Eesti riigi jätkusuutliku toimimise põhiküsimus.

Räuskamine pole rahvuslik

Püüd säilitada väärikus, inimlikkus ja üldtunnustatud eetikanormid ei peaks olema mõeldud mitte üksnes poliitikutele, vaid väärikas võiks olla kogu rahvas. Mida on meil kaotada, loobudes inetuste pildumisest, ründavast halvustamisest, teisitimõtlejate mutta tampimisest?

Kuni peame enesestmõistetavaks, et naabrit võib sõimata, teisiti arvajatel soovitada ennast põlema panna, noori vihata nende nooruse ja pensionäre kõrge vanuse tõttu; kui elu mõte on vaenlase otsimine, kelle peal santi tuju maandada, pole lootustki, et meil pole edaspidigi vaja oma eliidi pärast punastada.

Pigem prääksuvad juhuse tahtel poliitikasse sattunud peibutuspardid jätkuvalt seda, mis sülg nokka toob, pidades end üdini rahvuslikuks. Vahetades kantseliidi tänavaslängi vastu unustatakse, et äärmuste vahele mahub ka normaalne suhtluskeel, millega on võimalik väljendada nii seadusloome erinevaid aspekte kui ka nördimust stagneerunud kolleegi avameelitsemise üle.

Olgem rahvana väärikad

Kuni aga rahva väärtushinnangud on rikutud ja enesestmõistetava reaktsioonina tõuseb tegelik või ülekantud keskmine sõrm, ei suuda ka poliitiline eliit esindada üksnes rahva parimaid ja õilsamaid omadusi, nagu Rain Kooli oma sümpaatses naiivsuses loodab.

Paratamatult on poliitikud läbilõige rahvast, esindades ka madalust, silmakirjalikkust, väiklust, hoolimatust. Vaid siis, kui kogu ühiskond päev-päevalt püüab paremaks muutuda, on lootust, et ka rahva esindajad leiavad endas helgema poole.

Nobellist, 1964. aastal Eestitki külastanud Jean-Paul Sartre kirjeldas inimene olemist kui igapäevast võitlust koletisega, mis meis peitub. Mõelgem sellele, sest kui me ei vaevu olema rahvana väärikad, pole meil mingit õigust mõista hukka labaselt väljenduvaid, külmkapi varjus oma kirgi maandavaid ja vassivaid kilekotilembidest poliitikuid, sest meie oleme nad rahvana sünnitanud.

Tõuskem siis kõrgemale vaimse värdja seisusest, sest laulupeorahvas väärib voorimehesõimust paremat. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: