Keskerakond ja Reformierakond kaotasid toetust
Novembris langes toetus valimiseelistust omavate vastajate seas enim Keskerakonnale ja Reformierakonnale, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks erakondlikku eelistust väljendanud vastajatest oma hääle Keskerakonnale 27 ja Reformierakonnale 22 protsenti vastanutest. Eelistust väljendanud vastajate arvestuses langes toetusprotsent kuu varasemaga võrreldes Keskerakonnal kahe ja Reformierakonnal kolme protsendipunkti võtta.
EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus püsis oktoobrikuuga samal tasemel - vastavalt 13 ja 10 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liida toetus oli novembris kaheksa protsenti. Valimiskünnise alla jääksid endiselt nii Vabaerakond nelja kui ka Rohelised kolme protsendi suuruse toetusega.
Võrreldes varasemate kuudega kasvas kõrgele, 10 protsendile nende vastajate osakaal, kes lubaksid anda hääle üksikkandidaadile. Uuringu läbi viinud sotsioloog Juhan Kivirähk seletab seda kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järelkajaga. Üksikkandidaatidele antud suur toetus on tema hinnangul seotud kodanike valimisliitudega, mis saavutasid kohalike volikogude valimistel üle-riiklikult Keskerakonna järel paremuselt teise tulemuse.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste suurim mõju küsitlustulemustele avaldus aga selles, et suurem hulk kodanikke ütles välja oma eelistuse. Kui oktoobris ei osanud oma eelistust öelda või väitis, et ei toeta ühtegi erakonda 37 protsenti küsitletutest, siis novembris oli selliseid vastajaid vaid 29 protsenti.
Võrreldes valitsuskoalitsiooni ja riigikogu opositsioonierakondade summaarset toetust, on ülekaal endiselt valitsuserakondade poolel - neid toetab kokku 45 protsenti, opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 40 protsenti valijaist. Kuid tervelt 15 protsendi vastajate erakondlikud eelistused jäävad riigikogust väljapoole.
Turu-uuringute AS küsitles 1. kuni 14. novembrini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1008 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Erakondlikku eelistust mitte-väljendanud vastajate osakaal oli novembris 29 protsenti. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Toimetaja: Urmet Kook