Seeder: koalitsioonileping ei ole pühakiri ({{commentsTotal}})

{{1510835640000 | amCalendar}}

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helri-Valdor Seeder ütles, et valitsusel peab olema paindlikkust vastavalt reaalsele elule koalitsioonilepingusse muudatusi teha.

IRL-il on valitsuses eriarvamused nii aktsiisitõusu kui ka kaitseinvesteeringute teemal.

Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ütles teisipäeval, et jälgib alkoholiaktsiisi laekumisi ja kaalub ka võimalust teha ettepanek jätta veebruari algusesse kavandatud aktsiisitõus ära. Sellele reageeris koheselt majandusminister Kadri Simson (KE), kes ütles, et aktsiisitõusu ära jätta ei saa.

Seeder ütles ERR-ile antud intervjuus, et loodab siiski, et valitsuses annab asja veel arutada. "Meil on teoreetilist laadi maailmavaatelised erimeelsused, loomulikult, seda me teame, aga me siiski loodame, et partnerid on valmis arutama konkreetseid ettepanekuid, kui me oleme nendeni jõudnud," sõnas Seeder.

Seeder ütles, et aega on küll vähe, aga tuletas meelde, et möödunud aasta novembris astus uus valitsuskoalitsioon ametisse ja 1. jaanuarist toimusid maksumuudatused. "Praegu me räägime võimalikest maksumuudatustest 1. veebruaril. See tähendab, et aega on rohkem. Nii, et teoreetiliselt on kõik võimalik, kui on olemas poliitiline tahe ja suudetakse kokku leppida," märkis ta.

Seeder loodab, et Tõniste esitab ettepaneku lähipäevil

Seeder ütles "Aktuaalses kaameras" antud intervjuus, et loodab, et Tõniste esitab ettepaneku aktsiisitõusu ärajätmiseks lähipäevil.

Seeder põhjendas, et ettepanek tuleb reaalsest elust.

"Aktsiisitõusu mõjud on olnud palju ulatuslikumad ja laiemad kui esialgu prognoosisime. Tulusid on laekunud prognoositust vähem, muutunud on inimeste ostukäitumine, kaubanduse korraldus on muutunud, uued kauplused on tekkinud piiridele, Lõuna-Eesti toitlustusasutustes tõenäoliselt kasutatakse juba Lätist ostetud alkoholi. Selliseid arenguid me kindlasti keegi ei ole soovinud ja me peame olema võimelised tegelikus elus toimunud muudatustele reageerima," selgitas ta.

"Meie ettepanek on, arvestades olukorda, kus aktsiisid peaks tõusma järgmise aasta 1. veebruaril, tõusma ka 2019 ja 2020, vaadata pikemas perspektiivis kehtivale aktsiisiseadusele otsa. Mina isiklikult ja IRL on küll veendunud, et seda kehtivat seadust tuleb kindlasti muuta," lisas Seeder. 

Vastates küsimusele, kas IRL jagab seisukohta, et see valitsus, kes tõstab õllehinda, kukub, ütles Seeder, et eesmärk pole valitsuse päästmine, vaid normaalsema elukorralduse tagamine.

Peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles neljapäeval, et aktsiisiküsimuses valitsuses mingit tüli ei ole, kuid lisas, et selle arutelu algatamise ajastus polnud parim.

Kaitseinvesteeringute jaotuse muutmine oli valitsuse ühine otsus

Teine teema, mida on IRL-ile viimasel ajal ette heidetud, puudutab kaitseinvesteeringuid. Sotsiaaldemokraadist riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kritiseeris IRL-i poolt 10 miljoni euro välja võtmist kaitsevaldkonna lisainvesteeringutest aastaks 2018.

"Mul on seda sammu riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta. Mina kaitseministrina kindlasti poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist toetanud," sõnas Hanso.

Seedri sõnul ei olegi Hansol vaja mitte midagi selgitada ega ka kaitsta. "Sellist ettepanekut, et kärpida kaitsekulutusi, pole üldse tehtudki. See informatsioon, et IRL lausa sellise ettepaneku on teinud, ei vasta absoluutselt tõele. Auväärt riigikaitsekomisjoni esimees on siin küll eksinud ja sattunud valeinformatsiooni mõju alla," vastas Hansole Seeder.

Seeder selgitas, et 10 miljonit eurot on osa täiendavast investeeringute programmist, mille maksumus kokku on 60 miljonit kolme aasta peale. Arutelud käivad nüüd selle jaotuse peale.

"Esialgu lepiti kokku 20, 20 ja 20 ja kohe alguses öeldi, et see võib muutuda sõltuvalt oludest, hangete läbiviimistest ja kõigest muust. Vaadates läbi tegelikud võimalused ja see, mis on optimaalne ja mõistlik, kuidas hankeid läbi viiakse, leiti, et see on mõistlik teha 10, 30, 20, aga võib olla ka 10, 35 ja 15," selgitas IRL-i juht.

Seeder kinnitas, et see on läbi arutatud valitsuskoalitsioonis ja tegemist ei olnud IRL-i ettepanekuga, vaid see oli ühine arutelu. "Minu teada ka kõik sotsiaaldemokraatide ministrid on sellest olnud teadlikud, on sellega nõustunud, keegi ei ole selle üle mingit lärmi tõstnud," ütles Seeder.

Kerge nohu on koalitsioonivalitsusele omane

Seeder märkis, et kõige selle valguses peab ta valitsuskoalitsiooni tervist heaks. "Valitsuse üldine tervis on täiesti hea, valitsus on töövõimeline. See, et aeg-ajalt mingisugune bakter hammustab või viirus käib üle ja kerge nohu on - see on ikka koalitsioonivalitsustele omane, eriti siis kui on ideoloogiliselt erinevad erakonnad koalitsioonis. Aga tervikuna ma ei näe, et siin oleks dramaatilisi vastuolusid praegu. Eks need teemad, mis vajavad läbi vaidlemist tulebki läbi vaielda," hindas Seeder.

Lihtsustatult öeldes ütles Seeder, et elama ei pea rida-realt koalitsioonileppe järgi, vaid valitsus peab olema võimeline reageerima elus toimuvatele muudatustele. "Koalitsioonileping ei ole pühakiri, millest me peame lõpuni lähtuma, ükskõik, mis ümberringi toimub," sõnas Seeder.

"Need vaidlused ja arutelud on täiesti elulised, mis puudutavad riigieelarvet ja tegelikku suutlikkust raha ära kasutada. Või kui me näeme, et maksupoliitika muudab keskkonda natuke teistmoodi, kui me oleme esialgu planeerinud või tulud laekuvad teistmoodi, siis peab olema ka paindlikkust reageerida nendele asjadele ja leppida kokku asju, mida esialgselt koalitsioonilepingus ei ole kokku lepitud. Seda vaidlust, arutelu ja vastasseisu ei tasu üle dramatiseerida," lõpetas Seeder.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



Eesti keele riigieksam.

Emakeele eksami funktsionaalse lugemise osas enam õigekirja ei hinnata

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Haridusministeeriumi algatatud muudatus teeb muret Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, sest vaba õigekirja kasutus ühes emakeele eksami osas saadab nende hinnangul õpilastele vale signaali.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: