Elulooraamatu esitlus rahvusraamatukogus ehk härra Rüütli austamise päev
Perekonnanimel on oma lugu. Rüütli puhul ulatub see kaugesse aega, kui taanlased veel Saaremaad valitsesid. Nende kantse kaitsma ja ümberkaudseid randu valvama värvati kohalikke talupoegi, kelle esindusliku väljanägemisega mehed teenisid ratsarüütlitena ja saidki hüüdnimeks Rüütel.
Nii seisab neljapäeval rahvusraamatukogus esitletud Peeter Ernitsa raamatu "Viimane Rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas" proloogis. Raamatu esitluse päev, 16. november polnud valitud juhuslikult, on ju taassünnipäev, 1988. aastal kiitis Eesti NSV Ülemnõukogu heaks suveräänsusdeklaratsiooni.
Esitlusele saabujate nimed pandi kirja, kokku sai ligi 250 kohaletulijat. Ning keda kõiki sai näha - Vaino Väljas, Indrek Toome, Arvo Sirendi, Tiit Vähi, Eiki Nestor, Jüri Ratas, Siim Kallas. Kohale tulid veel Mart Ja Martin Helme, Urmas Sõõrumaa ja paljud teised, kõikide tuntud nimede ülesloendamine läheks liiga pikale.
Avasõnad lausus peaminister Ratas: "Väga austatud president Arnold Rüütel! Olete olnud ja olete väga paljudele Eesti inimestele ja poliitikutele suureks eeskujuks."
Ratas nimetas Rüütlit Eesti ühiskonna ühendajaks ja lisas, et mõtleb tihti hetkedele, kui Rüütel pidi seisma sirge seljaga Eesti taasiseseisvumise eest. "Olete olnud Eesti taasiseseisvumise juures tugevaks nurgakiviks." Avasõnad öelnud, ulatas Ratas Rüütlile lilled, vabandas ja tõttas minema. "Pean minema tööülesandeid täitma."
Riigikogu esimees Nestor ütles oma sõnavõtus, et Rüütel on üks täitsamees ja vaimustav mees, märkides, et tunneb end vaatamata enam kui oma 60 eluaastale tema kõrval poisikesena.
Nestor sõnas, et Rüütel sobiks Eesti Koostöökogu programmi uus eakus raklaaminäoks. "Rüütel näitab, milline peab üks uus eakus olema."
Autor Ernits tõdes, et Rüütlil on olnud kaks "megateemat". Nimelt ütles Ernits, et suuresti tänu Rüütlile Eesti taasiseseisvus ja võeti vastu Euroopa Liitu. Ernits ütles, et 370-leheküljeline raamat valmis põhjaliku töö tulemusena ja selleks kulus enam kui viis aastat.
Lõpetuseks enne kohvilauda asumist võttis sõna ka Rüütel ise. "Iseseisvus ei tulnud kingitusena, see oli sihikindel tegevus ja seda kõik okupatsioonivõimude valvsa pilgu all. 1988. aasta 16. november on otsekui õpikunäide, kuidas üleminek demokraatiale on võimalik läbi viia verevallata."
Sõna "härra" kõlas üritusel vast sama sagedasti, kui sõna "seltsimees" ülemnõukogus. Oma käega kinkis Rüütel oma esimese raamatu publiku silme all Vaino Väljasele, teine läks Indrek Toomele. Teiste seas sai Rüütli käepigistuse ja raamatu osaliseks Urmas Sõõrumaa.
"Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi /.../ Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina." Nii on kirjas raamatu tagumisel kaanel.
Kirjanik Peeter Ernits rääkis raamatust "Ringvaates":
Toimetaja: Indrek Kuus