Õpetajatel pole tihti võimalik end koolikiusamise eest kaitsta ({{commentsTotal}})

Koolikiusamisega seoses räägitakse enamasti õpilastest, kuid kiusatava rolli võivad koolis sattuda ka õpetajad. Neljapäeval arutati teemat Tartus toimunud haridusfoorumil.

2011. aastal tehtud uuringust selgub, et umbes kolmandik Eesti õpetajatest on olnud korduva kiusamise ohvrid. Mõnel juhul on kiusajateks kaasõpetajad, enamasti aga õpilased ja lapsevanemad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ei olda hindega rahul ja siis ei jääda ainult nii-öelda neutraalseks ja tööalaseks, vaid hakatakse ka vanemate poolt kirjadega pommitama ja psühholoogilist survet avaldama, et õpetaja muudaks näiteks hinnet," selgitas Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Kiusamise viise on aga teisigi, näiteks õpetaja peale karjumine, tema eest info varjamine, alusetute kuulujuttude levitamine või õpetaja solvamine.

Filosoof Mart Raukas, kes sel teemal dokumentaalfilmi teeb, on viimaste aastate jooksul külastanud sadu Eestimaa koole ja ütleb, et probleem on laiahaardeline.

"Näiteks õpetaja kogeb seda, et kui ta paneb õpilasele negatiivse hinde, siis ähvardatakse talle kuul pähe lasta. See on verbaalne vägivald," tõi Raukas näite.

"Minu praktikas üks suuremaid mässusid Tapa erikoolis, mille lahendamisel mul ka endal tuli osaleda, nägi välja selline, et hulk koolimaja aknaid ja uksi oli puruks pekstud, palju personalist oli töölt lahkunud, öövalvureid üldse ei olnud ja õpilased olid täiesti kontrollimatud," lisas ta.

Korduv kiusamine võib viia aga nii stressi kui ka läbipõlemiseni. Mõned õpetajad on seetõttu isegi töölt lahkunud.

Tugisüsteemid on erinevates õppeasutustes aga erinevad ja mõnel pool ka ebapiisavad ning seetõttu pole õpetajatel tihti võimalik end kiusamise eest kaitsta.

"Kindlasti tuleks sellisel juhul rääkida juhtkonnaga ja süsteem välja töötada, et kõigil on teada, kuidas meie organisatsioonis sellega tegeletakse, millised käigud tuleb teha. Võimalikult kohe, kui õpetaja tunneb ennast rünnatuna, tuleks ikkagi teatada sellest ka kolleegidele ja juhtkonnale, et sellega siis juba laiemalt organisatsiooni tasemel tegeleda," ütles Voltri.

Toimetaja: Merili Nael



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

oodatud teatrisündmus
Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: