Mõõdetamatu kasu: EAS hindab välisreise ettevõtjate rahulolu järgi
EAS korraldab ettevõtjatele aastas kümneid välisreise ja -seminare, ent peamiseks mõõdikuks reiside tulemuselikkuse hindamisel on ettevõtjate rahulolu viiepalliskaalal. Ehkki selle järgi otsustades on ettevõtjad reisidega rahul, ei selgu metoodikaga saadav majanduslik kasu, mis peaks pikas perspektiivis iga ettevõtte eesmärgiks olema.
EAS-il on välisinvestoreid, ekspordipartnereid või väliskliente otsivatele ettevõtjatele korraldatavate kontaktreiside tõhususe mõõtmiseks kasutusel vaid tagasisideküsitlus. Sisulist ja rahalist ülevaadet, palju investeeringud välisreisidesse otsesemalt ettevõtjatele ja kaudsemalt Eesti majandusele tagasi toovad, ei ole. Vastust, kuidas välisreisidest saadavat kasu täpsemalt mõõdetakse, ootas ERR EAS-ilt ligi kolm nädalat.
Omavahelist koostööd edendama
EAS-i nõukogu esimehe juhitud ja Taavi Rõivase osalusel toimunud kurikuulus äridelegatsiooni visiit Malaisiasse, mis siiani kõneainet pakub, ja paraku mitte selle ärilise edu tõttu, on üks seitsmest EAS-i tänavu korraldatud äridelegatsiooni visiidist, mis välisinvesteeringute valdkonnas on tehtud. Kolm neist kaubandus-tööstuskojaga kahasse.
Äridelegatsiooni visiitidel osalustasu puudub, delegatsiooni kuuluv ettevõte tasub oma reisikulud (lennukipiletid, majutus, viisa, kindlustus) ise. Delegatsioonijuhi eest, kelleks on kas mõni minister või muu kõrge riigiametnik, tasub mõistagi riik.
Visiidi planeerimise käigus pannakse paika olulisemad sektorid ning osalejate valikul eelitatakse neid ettevõtteid, kellel on sihtriigis juba koostööpartnerid või projektid olemas.
EAS katab visiidi käigus delegatsiooni kohaliku transpordi, seminari korraldamisega seotud kulud, kohvipausid, visiidil korraldatava vastuvõtu kulud, ametliku lõuna- või õhtusöögi kogu delegatsioonile. Lõuna- või õhtusöögikulude eest tasub EAS juhul, kui need kuuluvad programmi ametlikku kontaktide loomise kavasse.
Tänavu kulutab EAS selliste visiitide peale umbes 62 000 eurot. ERR-i huvitas, mis on nende reiside eesmärk ja kuidas nende täitumist mõõdetakse ehk millised on efektiivsuse mõõdikud.
"EAS-i välisinvesteeringute keskuse poolt korraldatavate äridelegatsioonide visiitide eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset välisinvesteeringute sihtkohta ning usaldusväärset ekspordipartnerit," sõnastab EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand eesmärgi.
"Ministrite, riigi- või valitsusjuhiga toimuvate äridelegatsioonide visiidid sihtriikidesse on väga olulised, kuna annavad potentsiaalsetele ja olemasolevatele partneritele ning avaliku sektori esindajatele positiivse sõnumi Eesti riigi toetuse ning riigi ja ettevõtjate hea koostöö kohta," lisab ta.
Kuidas neid eesmärke siis mõõta, kas sõlmitud lepingute, leitud koostööpartnerite, Eestisse tehtud välisinvesteeringute mahu või veel millegi järgi?
"Iga visiidi puhul mõõdame äridelegatsiooni rahulolu visiidiga (soovitusindeks, hinnangut programmi sisule ja visiidi korraldusele). Tagasisidet küsime vahetult pärast visiidi toimumist ning täiendavalt ühe aasta möödumisel visiidist. Kuna ärilised tulemused realiseeruvad pikema aja jooksul - läbirääkimised kestavad tihti mitmeid aastaid -, siis ei saa visiidi tulemuslikkust mõõta vahetult pärast selle toimumist," ütleb Selirand. "Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö."
Mis aga aasta pärast visiiti selgunud on ja mida selle infoga peale hakatakse, näiteks kas midagi visiitide korraldamisel selle tulemusel muudetakse ka, jätab EAS avamata.
Paljud ettevõtjad käivad EAS-i delegatsiooniliikmetena visiitidel korduvalt, kuid statistikat, palju korduvosavõtjaid on, EAS ei tee.
Kasu on visiitidest aastate jooksul kahtlemata olnud. Nii on varasemate visiitide vältel loodud kontaktid toonud EAS-i andmetel kaasa näiteks Mistletoe ja Draper Associationi investeeringud Funderbeam'i, Rakuteni investeeringu Linqvisti, koostöö Cleveroni ja Bell and Howelli vahel või Nortali koostöö Omaani tööjõuministeeriumi ning infotehnoloogia haldusasutusega kohaliku tööjõu planeerimise ja haldussüsteemi loomiseks.
Numbritesse seda kasu aga EAS metoodiliselt ei pane.
Ettevõtjad teevad ka ise palju tööd, et visiitidest maksimum võtta. Näiteks Singapuris toimunud äriseminaril soovis viis ettevõtet tutvustada end kohalikele potentsiaalsetele koostööpartneritele ja Slush Singapore’il leppisid ettevõtjad endale ärikohtumised ise kokku.
Turismisektor panustab Aasiale
Turismisektori välisvisiidid on valdavalt messi vormis, ent EAS korraldab ettevõtjatele ka ringreise. Üksi oleks neil soovitud ärikontaktideni jõuda nii kulukam kui ka keerulisem.
Jooksvad kulud sellistel reisidel, nagu toitlustus ja õhtused baariarved, samuti majutus- ja transpordikulud on ettevõtjate kanda. EAS tasub messistendi ehitamise ja kohapealsete üritustega seotud otsesed kulud. Sageli maksavad ettevõtjad piiritaguste ürituste puhul ka osalustasu, mille suurus sõltub sihtkohast - mida kaugem turg, seda väiksem on osalustasu ettevõtjale, sest omakulu majutuse ja transpordi näol kujuneb niigi kõrgemaks.
Et kontaktreisile pääseda, peab ettevõtjal olemas olema välisturule sobiv teenus. Eeliseid annab mõnda erialaliitu kuulumine ja ringreisi puhul soov külastada kõiki plaanitud linnu.
"Lepingute sõlmimine messide või muude ärikontaktide ürituste tulemusena on pikemaajalise viitega tegevus - täna loodusturismi ettevõtjate workshop'ilt leitud kontakt võib tehinguni viia aasta ja suurenenud kasumini kolme aasta pärast,2 tõdeb EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
"Küll aga küsime pärast iga sündmust ettevõtjatelt vahetut tagasisidet, kui kasulikuks nad reisi pidasid. Lisaks küsime täiendavat tagasisidet 6-12 kuud pärast üritust, et saada esmane ülevaade üritusel osalenud ettevõtja reaalsetest tulemustest," lisab Mutso.
Kevadel korraldas EAS turismiettevõtjatele mitu üritust Aasias: Jaapani seminar, Hiina roadshow, mess ITB China ja workshop Koreas. Üks kaasas käinud ettevõtja on EAS-ile öelnud, et Aasia turult on seepeale tulnud juba rohkem nii päringuid kui külastajaid. Samuti on jõutud tulevikuäri puudutavate lepinguteni. Nii mõnigi turismiettevõtja on EAS-i kontaktreisidel käinud korduvalt, kuid jällegi, täpsemat statistikat EAS selle kohta ERR-ile pea kolmenädalase ootamise peale ei väljasta.
Keskmine hinne 4,21
Ka ekspordivaldkonna kontaktreiside tõhusust mõõdab EAS tagasisideküsitlusega. Tänavused kontaktreisid viivad ettevõtjad Taani, Suurbritanniasse, Norrasse, Iirimaale, Hollandisse, Jaapanisse ja Hiinasse.
Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes.
"Eesmärk on uue eksportturuga tutvumine, oma tootele või teenusele tagasiside saamine potentsiaalsetelt klientidelt ning arusaamine oma võimalustest konkreetsel turul," loetleb EAS-i ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane.
"Eesmärk on osalenud ettevõtete eksporditulu kasv uute kontaktide kaudu," lisab ta siiski.
Tavapäraselt on ühe kontaktreisi grupis kuni kümne ettevõtte esindajad kes igaüks kohtuvad ligi nelja kuni viie sihtturu ettevõttega.
Sel aastal on ekspordi kontaktreisidel osalenud kokku 60 ettevõtet. Möödunud aastal käis kontaktreisidel 43 ettevõtet ning EAS-i reisikulu oli kokku 177 000 eurot. Palju neist korduvreisidel käis, EAS-i ülevaatest ei selgu.
Euroopa kontektreisil osalemine maksab ettevõtte jaoks tuhat eurot, hinnale lisandub käibemaks. Aasia kontaktreisidel osalustasu ei ole, aga ettevõte kannab ise oma reisi- ja majutuskulud.
Ettevõtjad hindasid reisi kasulikkust viiepalliskaalal keskmiselt hindega 4,21. Tagasisides hinnati ettevalmistust, kontaktreisi üldist korraldust sihtriigis, kohapeal toimunud seminari sisu ning saadud kontakte.
Lisaks abistavad Eesti ettevõtteid tegevuse laiendamisel välisturgudele ka EAS-i ekspordinõunikud, kes resideeruvad praegu 12 riigis: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Jaapanis, Hiinas, Indias ja Singapuris.
Ekspordinõunikud saavad ettevõtjaid abistada tegevuse alustamisel või uute partnerite otsimisel.
Kokku kulub aastas 12 riigis välisesinduse tööjõu, tegevus- ja halduskuludeks 1,43 miljonit eurot. Neilt saab abi kokku 700 ettevõtet aastas, kellest umbes 80 kasutab ekspordipartneri sihtotsingu teenust.
Lean-juhtimise ekspert: peamisi eesmärke hinnatakse kaudselt
Lean-meetodil juhtimisefektiivsuse koolitaja Marek Bankiir ütleb, et ühest küljest on ta positiivselt üllatunud, et EAS hindab mitmeid tegureid, iseäranis pikemas perspektiivis, teisalt aga ei vasta mõõdikud püstitatud eesmärkidele.
Ainus valdkond, mis on ka EAS-i kodulehele kontaktreiside eesmärgid ja soovitud tulemused välja pannud, on eksport.
"Sooritust saab hinnata vaid püstitatud eesmärkidest lähtuvalt. Järelikult ka mõõdikud peavad olema koostatud selliselt, mis mõõdaksid ehk näitaksid eesmärgi ning soovitud tulemuste täitmist. Muud faktorid stiilis “kas jäid rahule ettevalmistustega” on tagasiside mõttes küll olulised, kuid teisejärgulised," kommenteerib Bankiir.
"Ei küsita, kas saadi täpset informatsiooni ettevõtte võimaluste kohta konkreetses riigis ega ka, kas sihtturg oli tema toote või teenuse jaoks sobiv või mitte. Veebilehel püstitatud eesmärki ja tulemust tegelikult otseselt ei mõõdeta," tõdeb koolitaja.
"Neid peamisi eesmärke hinnatakse pigem kaudselt ja selleks kasutatakse "saadud kontaktide" küsimust. Iseenesest on see parem kui mitte midagi, kuid siiski ei vasta püsitatud eesmärgile ning ei anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest," juhib koolitaja tähelepanu.
Toimetaja: Merilin Pärli