Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi
Haldusreformi tõttu vajasid Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled – kokku tuli maa-ameti aadressiandmete süsteemis uuendada umbes pool miljonit aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid. Nüüdseks on kõik aadressid uuendatud.
Muudatused liiguvad lähiajal aadressiandmete süsteemist teistesse andmekogudesse, seal hulgas rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse. „Tavakodanikud ise ei pea siin midagi tegema,“ ütles maa-ameti aadressiandmete osakonnajuhataja Mall Kivisalu.
Kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi, millest ligi 385 000 on katastriüksuse aadressid, 160 000 elukondliku hoone (neist ligikaudu 15 000 sisaldab ka eluruume) ja 155 000 eluruumi aadressid.
Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.
Eriti tähelepanelikud peavad oma uue aadressi suhtes olema viie linnasisese linna elanikud – Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnad on nüüd samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. See tähendab, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda. Näiteks üks Tartu linna aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Struve tn 1.
Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endine Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus, ehk omavalitsuse sisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna.
Ka Google Maps ja HERE on lubanud Eesti aadressiandmed oma navigatsioonisüsteemides ära uuendada.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi