Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi ({{commentsTotal}})

Haldusreformi tõttu vajasid Eesti 1,2 miljonist aadressist muutmist peaaegu pooled – kokku tuli maa-ameti aadressiandmete süsteemis uuendada umbes pool miljonit aadressi, neist ligi 300 000 on elukoha ja töökoha aadressid. Nüüdseks on kõik aadressid uuendatud.

Muudatused liiguvad lähiajal aadressiandmete süsteemist teistesse andmekogudesse, seal hulgas rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja ehitisregistrisse. „Tavakodanikud ise ei pea siin midagi tegema,“ ütles maa-ameti aadressiandmete osakonnajuhataja Mall Kivisalu.

Kokku tuli muuta umbes 555 000 aadressi, millest ligi 385 000 on katastriüksuse aadressid, 160 000 elukondliku hoone (neist ligikaudu 15 000 sisaldab ka eluruume) ja 155 000 eluruumi aadressid.

Igaüks saab järele vaadata, kas tema enda või sõbra-sugulase aadress muutus või mitte maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressiteisendaja abil. Aadressiteisendaja töötab mõlematpidi – saab otsida nii kehtiva kui ka haldusreformieelse aadressi järgi.

Eriti tähelepanelikud peavad oma uue aadressi suhtes olema viie linnasisese linna elanikud – Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnad on nüüd samanimelisena esindatud nii omavalitsuse kui asustusüksusena. See tähendab, et uutes ametlikes aadressides kordub sõna „linn“ kaks korda. Näiteks üks Tartu linna aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, W. Struve tn 1.

Linna nime üldjuhul tavasuhtluses ei ole vaja dubleerida, kuid ametlikes asjaajamistes on see paraku hädavajalik, sest endine Tartu omavalitsusliku linna piirides on nüüd asustusüksus, ehk omavalitsuse sisene linn (asula). Samuti hakatakse mõne küla aadressis nimetama linna.

Ka Google Maps ja HERE on lubanud Eesti aadressiandmed oma navigatsioonisüsteemides ära uuendada.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: