Videod: Lapimaa kohal oli näha salapärast valguskera
Neljapäeva õhtul nägid inimesed Soomes Lapi maakonna taevas valgusenähtust, mille päritolu asjus pole eksperdid veel täielikule üksmeelele jõudnud. Inari päästekomando teatel on lisaks suure ja erksa valguskera nägemisele teatanud kohalikud elanikud ka tugevast paugust. Esialgse hinnangu kohaselt oli tegu meteoori, võimalik, et ka meteoriidiga.
Teateid valgus- ja helinähtuse kohta on saabunud alalt, mille diameeter on umbes paarsada kilomeetrit, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat (lisatud video). Teist videot saab näha SIIN.
"Tähelepanekute kohaselt oli pärast valgusnähtuse kadumist kostnud tugevat heli ning ka majad on värisenud," rääkis valves olnud Inari päästekomando juht Mauri Saniola.
Valguskera nähti enne pauku ka Norra põhjaosas, Nellimös, Solojärvis ja Ivalos.
Saniola sõnul hakati juhtumit esialgu käsitlema kui võimalikku lennuõnnetust, kuid lennujuhtimiskeskuselt saabus peagi kinnitus, et ükski lennuk kadunuks jäänud pole.
"Tõenäoliselt oli tegu meteoriidi või millegi sellisega. Täpset sündmuskohta pole teada, teateid heli ja valguse kohta on saabunud nii suurelt alalt, et nende põhjal ei saa asukohta määratleda," selgitas ta.
Küsimusele, kas tegu võis olla ka raketiga, vastas Saniola, et ta ei soovi spekuleerima hakata. "Ma ei ole ise seda valgusnähtust näinud ega seda kuulnud, seega ei hakkama ma midagi arvama," lisas ta.
Pealtnägija: see oli selline tulekera, väga ere
Karigasniemi külast autoga koju sõitnud Oula Kitti meenutas, et märkas ühel hetkel midagi väga kummalist.
"Ma imestasin, et mis pagana valgust tuleb, kui kõik äkki korraks nii eredaks läks," rääkis ta.
Hetkeks nägi ta taevas valgusnähtust. Kell oli 18.37 ja ta oli Karigasniemist umbes 50 kilomeetri kaugusel.
"See oli selline tulekera - väga ere. Ma ei oska öelda, see juhtus väga kiirelt," lausus mees. "Ma ei ole sellist asja kunagi näinud. Mõtisklesin, et äkki on meteoor."
Valgusnähtus kadus hetkega. "Tohutu sähvatus oli. See kihutas siis mööda ja oligi kadunud. Jäi mulje, et kukkus Kaamaneni küla lähedale."
Kui kella 18.44 teatas keegi kodanik Inaris juhtunud võimalikust lennuõnnetusest, siis hiljem hakati siiski rohkem teatama meteoriidist.
Valgusnähtusest on ka pildimaterjali, teadlaste hinnangul on tegu meteoori või meteoriidiga
Astronoomiaühingu Ursa Taivaanvahti-teenus avaldas ka Ivalo taevakaamera poolt tehtud foto Inari kohal olnud valguskerast. Nähtuse jäädvustas ka Lohtaja vallas asuv Johannes Karhula mastikaamera.
Videoga tutvunud Oulu ülikooli astrofüüsika dotsent Jyrki Manninen on veendunud, et tegu on meteooriga. Taevakeha päritolu üle ta spekuleerima ei hakanud, samuti ei välistanud ta võimalust, et tegu võis olla ka maapinnale kukkunud inimese poolt tehtud asjaga - näiteks mõne satelliidi tükiga. Raketi ta välistas, sest rakett liikuks astrofüüsiku sõnul teistmoodi.
Tugevat häält tegi nähtus Mannineni sõnul seetõttu, et suur tükk liikus ülehelikiirusel. Suure tõenäosusega plahvatas tükk atmosfääri jõudes ka põlema ning purunes tükkideks.
Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- ja teiste nähtuste kompleks. Kui selle põlemise jääk langeb maapinnale ehk juhtunust on alles ka midagi "käega katsutavat", nimetatakse seda meteoriidiks. Seetõttu pole ka hetkel veel selge, kas Lapimaa nähtust saab nimetada meteooriks või ka meteoriidiks.
Ursa töörühma teadlane, matemaatik Esko Lyytinen on samuti videomaterjale analüüsinud ning pakub, et meteoor kaalus atmosfääri sisenedes umbes sada kilogrammi ning suure tõenäosusega purunes see väikesteks tükkideks, mis võisid paiskuda laiali Inari järve lähistele.
"Analüüs on hetkel veel pooleli," sõnas Lyytinen. "Videotes on näha, et see on kustunud sedavõrd kõrgel, et suurt üksikut tükki pole ilmselt alla kukkunud. Jääb ka mulje, et meteoor on läinud väga jõuliselt katki. Meteoori kohta liikus ta päris aeglaselt, umbes 13 kilomeetrit sekundis."
Teadlane pakkus, et meteoor läks puruks kuskil 20-30 kilomeetri kõrgusel ehk keskmisest madalamal.
Lyytinen arvas, et suurimad tükid, mis võisid maapinnale jõuda, on umbes ühe kilogrammi raskused. "Kui see puruneb, siis osa sellest muutub peeneks tolmuks. Osa muutub väikesteks tükkideks. Aga see on praegu ainult esialgne hinnang."
Kui tükid on kuni kilogrammised, siis maastikule nad suuri jälgi ei jäta ja seega pole ka nende leidmine eriti lihtne. Ning kui see tabab järvejääd, siis vihiseb tükk sellest läbi.
Lyytineni sõnul pole veel otsustatud, kas Ursa liikmed lähevad tükke lumiselt maastikult otsima.
Toimetaja: Laur Viirand