Terve Pere Apteek sai kohtus õiguse PERHi apteegis edasi tegutseda
Tartu halduskohus rahuldas reedese otsusega Terve Pere Apteek OÜ ehk Apotheka kaebuse ja tühistas ravimiameti otsuse, millega peatati osaliselt apteegi tegevusloa kehtivus Tallinnas Sütiste tee 19 asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Kohus jättis muutmata ka selle aasta 11. oktoobril kohaldatud esialgse õiguskaitse, mis annab apteegile võimaluse jätkata apteegiteenuse pakkumisega kaebuse lahendamise ajal.
Apteek leidis oma kaebuses, et tähtis pole mitte niivõrd ruumide kasutamisõigust tõendav dokument, vaid see, kas tal on tegelikkuses õigus ruume kasutada.
Ruumide kasutamise õiguse üle vaidlevad apteek ja PERH Harju maakohtu menetletavas tsiviilasjas. Ravimiamet põhjendas oma seisukohta sellega, et apteegil ei ole alates selle aasta 2. oktoobrist teenuse osutamiseks PERHiga kehtivat üürilepingut viimase pindade kasutamiseks.
Ravimiseaduse järgi tuleb tegevusloa taotluses muu hulgas esitada ruumide kasutusõigust tõendav dokument. Halduskohus leidis, et nimetatud nõude eesmärk on koguda tegevusloa andmise menetluses informatsiooni ja võimaldada ravimiametil kontrollida, kas loa taotlejal on nõuetele vastav tegevuskoht või võimalus see lähitulevikus saada.
Ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi esitamisel on tähendus tegevusloa andmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa aga üksnes sellele dokumendile omistada määravat tähendust tegevusloa kehtivuse peatamise otsustamisel. Selle otsuse tegemisel on määrav tähendus hoopis sellel, kas apteegil on materiaalsetele nõuetele vastav tegevuskoht, kus teenust pakkuda, või mitte.
Kohtu hinnangul ei sõltu tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine üksnes nimetatud dokumendist, sest selle puudumine ei välista apteegi kasutuses oleva tegevuskoha olemasolu. Ruumide kasutusõiguse üle vaidlevad PERH ja apteek maakohtus ning ravimiametile esitatavaks dokumendiks võib olla ka maakohtu lahend.
Kohus märkis, et ravimiseaduse eesmärk ei ole kaitsta eraõigusi ega majanduslikke hüvesid, vaid tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Samas ei kohusta ka tegevusloa kehtimise peatamine apteeki vaidlusaluseid ruume vabastama.
Tegevusloa peatamine ravimiameti nõutud dokumendi puudumisel ei taga kohtu hinnangul suure tõenäosusega ruumide valdust võimalikule tulevasele üürnikule ega talle tegevusluba vaidlusalustes ruumides apteegiteenuse osutamiseks. Ravimiamet on ise korduvalt väitnud, et võimalikule tulevasele üürnikule antakse tegevusluba alles pärast valduse saamist ja sisseseade paigaldamist.
Kohus leidis ka, et ravimiamet ei ole teostanud kaalutlusõigust, sest apteegile heideti ette üksnes tõendi esitamata jätmist. Ametil oli võimalus kaaluda, kas jätta tegevusloa kehtivus peatamata maakohtus poolelioleva vaidluse tõttu või mitte. Samuti ei andnud amet kohtu hinnangul apteegile võimalust esitada arvamust dokumendi puudumise õigusliku tagajärje kohta.
Otsust saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 18. detsembrini.
Ravimiamet kaalub apteegivaidluse otsuse edasi kaebamist
Ravimiamet kaalub pärast otsusega põhjalikult tutvumist Tartu halduskohtu otsuse edasi kaebamist.
"Praegu on hetkel veel vara öelda, kas edasi kaevata. Võtame kohtu otsust väga tõsiselt, hindame läbi, mis asjaoludel kohus selle otsuseni jõudis. Meil on 30 päeva otsustada kas edasi kaevata," ütles ravimiameti õigusnõunik Andrus Varki BNS-ile.
Varki sõnul möönis kohus ka istungite ajal, et teema on keeruline, kuivõrd seadus pole teemas üheselt selge. "Õigusselguse saamine selles küsimuses on kõikide osapoolte jaoks oluline," märkis ta.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: ERR/BNS