Mihkel Kärmas: umbluu “Kadriorgia” ümber ({{commentsTotal}})

"Pealtnägija" Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Poliitik ja ajakirjanik Peeter Ernits väidab värskelt ilmunud Arnold Rüütli biograafias, et 2005. aasta lõpus presidendilossis toimunud noortepeod, millest puhkes hiljem ajakirjanduses „Kadriorgiaks“ ristitud skandaal, olid lavastus. Kuna seda väidet tiražeerivad täna kõik juhtivad väljaanded, pean vajalikuks see see umbluu võimalikult kiirelt ja selgelt ümber lükata, kirjutab "Pealtnägija" ajakirjanik Mihkel Kärmas.

Esiteks, kuivad faktid. Selle „lavastuse“ tagajärjel:

- Tegid Arnold ja Ingrid Rüütel avaliku pöördumise, milles kinnitasid, et ülekäte läinud peod toimusid. (ETV 22.01.2006)

- Astus tagasi presidendi ihukaitseteenistuse juht Ain Lepikult. (PM 25.01.2006)

- Sisejuurdluse tulemusel tugevdati Kadrioru lossi turvameetmeid. (PM 31.01.2006)

- Väärteomenetluse tulemusel tuvastati 42 pidudel osalenut, kellest 17 noort said trahvi alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumise eest. (BNS 3.03.2006)

- Nii sisejuurdluse kui väärteomenetluse käigus leidis lisaks kinnitust hulk sigadusi, mida noored lossis tegid, mis ei käi paragrahvi alla.

Kui Ernitsa väide on, et noortepidusid ei toimunud ja probleemi polnud, on see sulaselge nonsenss. Kui Ernits väidab, et need peod olid mingi pahatahtliku jõu esile kutsutud, saan öelda ainult seda, mida ütlesin juba aastal 2006, kui Ernits ja teised skeptikud esimest korda selle väitega lagedale tulid – ma ei saa mürki võtta, et Kadrioru lossis pidude põhitegelased olid mingi salapärase jõu tööriistad, nagu ma ei saa lõpuni välistada, et parvlaev Estonia ei hukkunud kokkupõrkes kašelotiga.

Erakordsed väited vajavad erakordseid tõendeid ja Ernitsa tõsikindlas võtmes öeldud „lähemal uurimisel selgus, et tegu oli lavastusega“ ning „see plaaniti ja teostati puhtpoliitilistel eesmärkidel“ ei toeta ükski fakt. Iga analüüsivõimega inimene mõistab, et kui see olnuks lavastus, oleks tegu (a) Eesti lähema poliitajaloo suurima vandenõuga ja (b) „Pealtnägija“ koos ERRiga oleks juristide poolt pulbriks tehtud.

Olen kogu skandaali kronoloogiat lausa kellaajalise täpsusega korduvalt kirjeldanud (nt Eesti Ekspress 26. jaanuar 2006) ega pea vajalikuks seda üle korrata. Oluline on märkida, et Kadrioru esimene reaktsioon oli, et midagi pole kommenteerida, sest pidude kandumine erakorterist lossi keelatud alale (nt katusele või Riiginõukogu saali) on võimatu ja mingeid julgeolekuprobleeme seetõttu polnud. Mis polnud paraku tõsi.

Keda teema süvitsi huvitab, tasub "Pealtnägija" lood üle vaadata. Esiteks, lugusid oli kaks ja seal ei esinenud sugugi ainult Marek Paulson, keda vandenõuteoreetikud peavad tumedate jõudude käsilaseks, vaid teises loos kirjeldasid juhtunut juba mitmed noored, sh enda näoga. Samas on fakt, et mida kaugemale algallikast lugu levis, seda reljeefsemaks muutus. Kui Paulson ütles „Pealtnägijas“, et noortel oli kaasas kanepit, aga ei väitnud, et nägi kedagi seda tarvitamas, siis räägiti varsti juba tõsikindlas võtmes, et Kadriorus tõmmati marihuaanat. Hilisem uurimine ei tõestanud, et keegi oleks kanepit tarvitanud.

Sama on Paulsoni jutuga, nagu oleks keegi end lossi katusel lipu juures kergendanud. See muundus inimeste peades väiteks, nagu oleks keegi konkreetselt lipu peale urineerinud, mida keegi ei väitnud. Uurimine lipu rüvetamist ei tuvastanud, kuid tuvastas, et noored pääsesid katusele ja tarvitasid seal – riigi ühe valvatuma sümboli kõrval – alkoholi. Mäletatavasti väitis Kadriorg algul, et mitte midagi sellist ei saanud üldse olla.

Kui 17 noort saaksid politseilt trahvi seoses alkoholi pruukimisega näiteks kooliekskursioonil, ületaks see uudiskünnise. Samas väidavad skeptikud, et riigipea korteris ja ametiruumides toimunu oli okei. Vana loo detailides võibki urgitsema jääda (ja ainus põhjus, miks ma seda praegu teen, on et pareerida Ernitsa jaburusi), aga kokkuvõttes on igaühe närvikava ja kasvatuse küsimus, kas nimetada 12 aastat tagasi sügisel juhtunut orgiaks, kultuurituseks või normaalseks peoks, kuid ilmselt nõustub igaüks, et koht selleks oli väga vale.

Toimetaja: Merili Nael



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: