Toomas Sildam: Milline on IRL-i plaan? Kas seda plaani üldse on? ({{commentsTotal}})

See nädal jääb Jüri Ratase valitsusele pikalt meelde. Sest see on nädal, kui IRL alustas lahinguid kahel rindel. Need algasid rünnakuga alkoholiaktsiiside tõstmisele, mis on osa sotside poliitikast ning siis järgnes kaartuli Keskerakonna üle-eestilise tasuta bussisõidu pihta.

Muidu vähemärgatav rahandusminister Toomas Tõniste tegi end väga nähtavaks, kui ütles läinud teisipäeval ERR-ile, et asub vajadusel kaaluma võimalust veebruari alguse alkoholiaktsiisi tõus tühistada. Tema toetub kurbadele numbritele, mis näitavad, kuidas sulavad lootused, et lahja alkoholi aktsiisi lisatõstmine toob tänavu eelarvesse täiendavalt 25 ja järgmisel aastal 58 miljonit eurot. Ei too. Veelgi enam, alkoholiaktsiisi laekumine jääb kümnete miljonite eurodega alla varasematele aastatele.

Põhjused on ilmsed. Esiteks juba eelmise valitsuse ajal alanud tuntav piirikaubandus Lätiga, kellest on Eestile nüüdseks saanud odavviinamaa ning kuhu igakuiselt sõidab meilt ca 3000 autot vaid kuni üheks tunniks ja siis kohe tagasi. Teiseks Soome alkoturistide arvu vähenemine. Kolmandaks langeb alkoholi ostmine inimeste tarbimisharjumuste ja seltskonnas aktsepteeritud trendide muutumise tõttu, sest moodne on vähem juua. (Ent nagu oktoobri lõpus hoiatas konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing: kuigi aina enam inimesi hindab tervislikku ja alkoholivaba eluviisi, on ohuks soodsamad piiriülesed ostud Lätist, mis võivad taas hakata tarbimist suurendama.)

Eelarveliselt võis tunduda Tõniste arvamus eelolevasse veebruarisse kavandatud alkoaktsiisi ärajätmisest igati asjakohane, aga valitsuse siseelu võtmes kindlasti mitte. Tõniste astus valusalt valitsuspartneri varvastele, kuna aktsiisipoliitika karmistamine on oluline osa sotside juhi Jevgeni Ossinovski alkoholivastasest ja tervisele suunatud poliitikast. Lisaks lugesid Keskerakond ja sotsid ehk IRL-i koalitsioonikaaslased nende ühise valitsuse rahandusministri mõtteid esimest korda portaalist err.ee. Stenbocki maja ümmarguse valitsuselaua taga polnud keegi seda võimalust enne arutanud.

Kuni teised ministrid mõtlesid, kas tegu on vaid rahandusministri soologa või kohalikel valimistel pinnale jäämisest jõudu juurde saanud IRL-i pikema plaaniga, lisas teemale kiirendust IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, kes ise paraku valitsusse ei kuulu. Sama päeva hommikul oli ta Eesti Päevalehes muretsenud, et IRL kaldus aasta tagasi koalitsiooni moodustamisel parempoolseks olemisest kõrvale. Ta lubas öelda kindlalt "ei" kõigile uutele maksudele ja maksutõusudele. Aktsiiside tõstmisega on üle piiri mindud, astus Seeder hiljem rahandusministri kõrvale ja rõhutas, et koalitsioonileping ei ole pühakiri.

Peaminister Ratas rahustas neljapäeval ajakirjanikke, et mingit tüli koalitsioonis ei ole, on tavaline arutelu. Aga ta ei jätnud ka ütlemata, et aktsiisitõusude ärajätmiseks ei ole hetkel õige ajastus. Mida ta jättis ütlemata, on hoiatus IRL-ile, et kui Seeder nõuab loobumist veebruarikuisest aktsiisitõusust, tuleb IRL-il lappida 40-45 miljoni eurost eelarveauku.

Hiljuti komistas IRL sama reha otsa ja sai sinika, mis põletab siiani. See oli siis, kui Seeder nõudis magusamaksust loobumist ning Ratas ja Ossinovski ütlesid talle, et olgu nii, aga leidku IRL siis ise riigieelarvest äralangevad 8 miljonit eurot. IRL tõstis kaitseministeeriumis järgmisel aastal lahingumoona hankimiseks  mõeldud 20 miljonist pool raha ületulevasse aastasse. Kaitseminister Jüri Luik, Eesti üks säravamaid välis- ja julgeolekupoliitika otsustajaid, pidi erakonnapoliitilise hapu mängu juures rahuliku ilme säilitama, kui rääkis, kuidas 10 miljonit kaitseinvesteeringute raha nihutati edasi, sest tellitud laskemoon lihtsalt saabub hiljem ja laskemoona ei toodetagi ohutuse tõttu lattu seisma, vaid see tehakse ikka tellimise peale. Oeh.

IRL-i lootus täita magusamaksust tekkinud auk vaikselt kaitseinvesteeringute osalise edasilükkamisega ei õnnestunud. Ajakirjandus sai jaole. Endine kaitseminister, nüüdne parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kritiseeris sammu, mida tema sõnul on võimatu ausa näoga kaitsta. IRL-i eelmine esimees ja eelmine kaitseminister Margus Tsahkna meenutas järgmise aasta riigieelarve arutelul parlamendis irooniliselt, et mitte kunagi ei ole valitsus läinud kaitse-eelarve kallale, et täita oma muid lubadusi, mis on võib-olla enne riigikogu valimisi magusamad kui abstraktne kaitse. Pole kahtlust, et teema "laskemoon magusamaksu vastu" jätkub meie poliitilistes kõnetoolides veel mõnda aega.

Veebruarisse plaanitud aktsiisitõusu ärajätmise hinnalipikut 40-45 miljonit eurot ei suuda IRL üksinda lunastada. Praegu pole näha, et Keskerakond või sotsid tahaksid talle ka appi minna ja ise millestki loobuda. Mis tähendab, et IRL on end vastu seina surunud. Kui alkoholiaktsiisi tõus ikkagi tuleb – ja praegu näib, et pigem tuleb – ning Seeder ja Tõniste vastuseis sellele ebaõnnestub, saavad oponendid aasta enne parlamendivalimisi öelda, et IRL on luuser.

Samasugune läbikukkumine võib IRL-i tabada nende teises lahingus, kui nad ründavad Keskerakonna lubadust, mille turundustermin on "tasuta ühistransport". Seda veab peaministri Ratase mõjukas liitlane, majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson. Tema võttiski Seeder sihikule, öeldes reedel, et IRL ei toeta üle riigi kehtestatavat kohustust tasuta ühistranspordiks, mis mõnes maakonnas võib küll olla mõistlik ja hea lahendus, aga mitte kohustuslikult kogu Eestis.

IRL-i katse suruda Keskerakond loobuma ühest oma võtmesoovist, mille piirjooned kirjutati aasta tagasi koalitsioonilepingusse, ei tõota edukaks osutuda. Kui muidugi sotsid kaasa ei tule, ka selleks, et IRL laseks raugeda alkoaktsiiside tõstmise pidurdamise juttudel.

Samas on arutelu riigi doteeritud ühistranspordi tuleviku üle kohustuslik. Järgmisel aastal on selleks lisakulu 13 miljonit eurot, edaspidi 21 miljonit aastas. Ühiskonnavaatleja Toomas Mattson kutsus siin alustama sellest, et võtaksime ette andmed kuidas, millal, millega ja kui sageli Eesti territooriumil meie 1,3 miljonit inimest liigub. Maakondliku ja maakondadeülese mõistliku ühistranspordi korraldamisest tuleks Mattsoni sõnul arutleda ikka reisijakäitumise andmete põhjalt, mitte jääda "meeldib – ei meeldi" või "see on saatanast – see on Jumalast" tasandile. Millised bussiliinid on üleliigsed ja kus neid on puudu? Kas kõik maakondlike liinide bussid peavad olema just nii suured nagu need on? Võib-olla peaks rohkematel liinidel kasutama väikebusse? Aga võib-olla aitaks hajaasustusega piirkondades inimesed liikuma hoopis sõidujagamisteenus?

Igatahes tuleb peaminister Ratasel juba esmaspäevasel koalitsiooninõukogu kogunemisel asuda vahemehe rolli ja lepitada tüllipööramise lävele jõudnud partnereid. Kui see tal ei õnnestu, tekib põhimõtteline küsimus: kuidas IRL hääletab riigieelarve vastuvõtmisel? Kui eelarvesse jäävad sisse nii alkoholiaktsiisi tõstmine järgmisest veebruarist ja maakondlik tasuta ühistransport, millele mõlemale väljendas IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder sel nädalal oma selget vastuseisu, siis kas IRL-i parlamendifraktsioon hääletab valitsuse esitatud eelarve vastu?

Ei usu, vähemalt esialgu.

Mõni ajaleht võib ju soovitada, et vahetage see valitsus välja ja kutsuge Andrus Ansip uut parempoolset valitsust juhtima. Mullu novembri alguses, siis veel opositsioonipoliitikuna teadis Jüri Ratas juba täpselt, et koalitsioonid lagunevad ikka sisemiselt, mitte välispidiselt. Aga selleks peab olema plaan, milles on lisaks olemasoleva valitsuse lagundamisele ka teadmine, kellest panna kokku uus koalitsioon. Seda plaani IRL-il pole. Kellelgi pole.

Toimetaja: Merili Nael



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

oodatud teatrisündmus
Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: