Laaneots: reservväelaste mobiliseerimiseks tuleb taastada neli kaitseringkonda
Kahest jalaväebrigaadist ei piisa, et mobiliseerida kogu Eestis olemasolev reserv, ütles "Aktuaalsele kaamerale" erukindral Ants Laaneots, kes pooldab nelja kaitseringkonna taastamist. Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ei usu, et Laaneots leiab oma plaanile piisavalt poliitilist toetust.
Riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots (RE) meenutas "Aktuaalses kaameras" 2013. aastat, mil majanduslanguse ajal kaitseministeerium kaotas neli kaitseringkonda, mis olid loodud paar aastat varem ajal, kui Laaneots ise oli kaitseväe juhataja.
Siis vähendati ka sõjaaja koosseise. Laaneotsa arvates on Eesti tupikus - aastate jooksul on reserve ettevalmistatud, kriisi puhul pole aga nende jaoks kohta.
"Praegu on minu arust selline tupikseis, kus meil on kaks brigaadi - kaheksa kuni kümme lahingpataljoni. Reservi on meil toodetud hästi palju - isegi 1997. aastast alates on ettevalmistatud üksusepõhiseid reserve üle 60 000. Neid praegu kahe kolmandiku ulatuses ei saa kuskil sõjaolukorras realiseerida," selgitas Laaneots.
Tema sõnul oleks agressiooni puhul tegu välksõjaga, mille vastu aitab võimalikult suure osa reservi mobiliseerimine kiiresti.
"Siin ei ole enam võimalik niimoodi, et komplekteerime sõjaaja üksused ära ja jätame midagi reservi. Küsimus on võib-olla kuues kuni kaheksas päevas - kas me saame vastu või ei saa? Sellepärast ongi see uuesti päevakorras, et peab muutma seda õnnetut kaitsekontseptsiooni," ütles Laaneots.
Seetõttu tahab Laaneots taastada kaitseringkonnad kui iseseisvad riigikaitse juhtimise keskused. Laaneotsa veendumuse kohaselt on vastasel siis raskem riigi ja väe juhtimist halvata.
"Nende esimene samm ohverriigi ründamisel on see, et elimineerida riigi ja riigikaitse keskjuhatus. See tähendab, et kaitseringkonnad tuleb üles ehitada niimoodi, et neil on oma vastutusala, juhtkond," selgitas ta.
Riigikaitsekomisjoni juht, endine kaitseminister Hannes Hanso (SDE) ütles, et aastaid tagasi jäi kindral vaidlustes poliitikutega alla ja uut vaidlusraundi ilmselt ei tule. Lähtutakse heakskiidetud arengukavadest.
"Kümneaastane arengukava Reformierakonna kindlal toel - tähtis ära märkida - on vastu võetud. Selles me tahame lõpuni välja arendada ja täielikult varustada mitte ainult esimese, vaid ka teise jalaväebrigaadi, ja see on selline samm-sammuline liikumine," rääkis Hanso.
Ta lisas, et pooldab kaitsekulutuste tõstmist kahelt protsendilt kõrgemale.
Toimetaja: Merili Nael