Vingugaasiandur muutub osas majapidamistest tuleval aastal kohustuslikuks
Kui suitsuandurite massiliseks kasutuselevõtuks on korraldatud suuri kampaaniaid, siis vingugaasiandurid on jäänud tagaplaanile. Samas on alates järgmisest aastast vingugaasiandurid kohustuslikud sellistes majapidamistes, kus kasutatakse korstnaga ühendatud gaasiseadmeid.
2016. aastal teatati mitmest õnnetusest, milles inimestel võis gaasikütteseade põhjustada eluohtliku vingumürgituse. Just sellised õnnetused muutsid vingugaasianduri kohustuslikuks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal."
Päästeamet soovitab, et lisaks gaasiseadmeid kasutavatele majapidamistele peaks selle endale muretsema ka ahju- ja kaminaomanikud.
"Kui vingugaasiandur reageerib sellele nähtamatule osale, mis põlemisel tekib, siis suitsuandur reageerib otsesele suitsule, mis põlemisel tekib. Nende erinevate ainete tuvastamiseks on vaja erinevaid andureid," rääkis päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Tagne Tähe.
Erinevalt suitsuandurist paigaldatakse vingugaasiandur inimese pea kõrgusele, see tähendab, et elutoas ja köögis kõrgemale, magamistoas madalamale, seega ei tohiks lihtsale paigutusele saatuslikuks saada ka redeli puudumine. Meeles tuleb pidada, et niisketesse ruumidesse peab muretsema spetsiaalse anduri.
Kui ahiküttega majades on korstnapühkija kutsumine üsna levinud, siis spetsialisti tellimine gaasiseadmete ülevaatamiseks mitte eriti. Samas tunnistab 2004. aastast kontrolliga tegelenud Kiwa Inspecta peaekspert Siim Peetrimägi, et asjad liiguvad paremuse poole, sest korteriühistud on hakanud usinamalt kogu maja gaasisüsteemidele uuringuid tellima. Auditeid on vaja, 80 protsendil kontrollitud objektidest on leitud suuremaid või väiksemaid vigu.
"Kui korterites on tehtud uued remondid, renoveeritud fassaad, paigaldatud uued aknad, siis ei ole enam kusagilt õhku peale tulemas ja kui korteris on sundventilatsioon, siis paraku hakkab õhku peale tulema valedest kohtadest, näiteks suitsulõõrist," rääkis Peetrimägi.
Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistika kinnitab, et ebaseaduslikud ümberehitustööd ja kehv ventilatsioon põhjustavad gaasiõnnetusi.
"Korterites elavad inimesed kipuvad ära unustama selle, et see kui mina oma korteris midagi teen, võiks mõjutada kedagi teist. Aga mõjutab ja mõnikord võivad need mõjud olla traagilised," tõdes TJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Kõige rohkem gaasiavariisid toimub Tallinnas ja Ida-Virumaal ning kõige suuremad probleemid on eelkõige vannitubades paiknevate gaasisoojenditega.
"Kui me neid õnnetusi uurisime, siis uurimise käigus me avastasime korteritest väga palju probleeme, mis on seotud gaasiseadmetega, isetehtud ümberehitustega. Ventilatsioonisüsteemid on kinni ehitatud ja vingugaas oli juhitud valesse kohta. Vähim, mida me nüüd teha saame, on see, et panna kõigil probleemsetel korteritel endale vingugaasiandur," selgitas Teinemaa.
Kindlasti on inimesi, kellele paarikümne euro suurune väljaminek on suur asi, aga sama tõenäoliselt võib väita, et paljud ei ole vingugaasianduri vajalikkust teadvustanud.
"Kurb öelda, aga ma kahtlustan, et vingugaasiandur ei ole niivõrd tuntud, isegi kui räägime ainult tundmisest, mitte reaalsest käitumisest see andur endale teadlikult seinale panna. Selles osas on anduri tuntukstegemises veel tööd teha," tõdes Tähe.
"Kui nüüd tuua näiteks üks kortermaja, mida me eelmisel nädalal kontrollisime, siis see oli 50 korteriga maja ja 49 vingugaasiandur puudus, ühel oli olemas, aga pakendis," tõi Peetrimägi näite.
Vingugaasianduri populariseerimisel on veel pikk tee käia. See elupäästev seadeldis on alates 1. jaanuarist kohustuslik nendes majapidamistes, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.
Eestis on hinnanguliselt 40 000 gaasiseadmega majapidamist, mis peamiselt asuvad Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.
Igal aastal juhtub gaasiseadmetega paraku ka õnnetusi, mille tagajärjel on hukkunud inimesed, neist enamik alles lapsed. 2015. aastal toimus kolm õnnetust, milles hukkus kolm inimest. Möödunud aastal gaasiõnnetuste hulk kasvas - neid toimus üheksa, mille tagajärjel hukkus kuus inimest. Tänavu kümne kuuga on toimunud neli õnnetust, paraku üks inimene ka hukkus.
Toimetaja: Merili Nael