Nõmme aktivistid võitlevad Pääsküla gümnaasiumi sulgemise vastu
Novembris jõuab Tallinna volikokku eelnõu Pääsküla gümnaasiumi muutmisest põhikooliks. Nõmme kogukond on pöördunud linna poole palvega see otsus peatada ja nendega läbi rääkida. Pääsküla koolipere ise otsuse vastu ei võitle ja on sulgemisega päri.
Linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti allkirjaga on valminud otsuse eelnõu, millega Pääsküla Gümnaasium muudetaks 2020. aastast alates põhikooliks ja hakkaks kandma nime Tallinna Pääsküla Kool.
Otsust hakkab sel nädalal arutama Tallinna hariduskomisjon, kes esitab otsuse eelnõu seejärel volikogule.
Nõmme elanike aktiivile tuli otsus aga ootamatult ning nad on alustanud võitlust gümnaasiumi sulgemisotsuse vastu, paludes aeg maha võtta, et saada vähemalt infot linna tulevikuplaanide kohta Nõmme linnaosa gümnaasiumihariduses.
Pöördujad leiavad, et 40 000 nõmmeka kohta on üks järelejääv gümnaasium - Nõmme Gümnaasium - vähe.
"Nõmme elanikud tunnevad muret, et Pääsküla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme sulgemine Nõmmel, mis nii elanike arvult kui suuruselt on võrreldav Pärnu linnaga, halvendab oluliselt gümnaasiumihariduse kättesaadavust kodukohas, suurendab Nõmme ja Tallinna linnaosade vahelist õpilaste pendelrännet ja lisab gümnaasiumiõpilastele täiendavat ajakulu, mis muidu kuluks õppimisele ning huvitegevustele," seisab Nõmme seltside koostöökotta kuuluvate seltside ja organisatsioonide ühispöördumises, mis on esitatud Ülle Miti allkirjaga.
"Võimalik, et kõigile neile küsimustele on olemas põhjalikud vastused, kuid Nõmme elanikega, keda gümnaasiumiastme sulgemine otseselt puudutab, ei ole seda arutatud. /---/ Riski maandamise eest on vastutav Tallinna haridusamet, kes peab korraldama pidevat ja avatud infovahetust avalike ürituste raames, vajaduste ja plaanide tutvustamist ning selgitamist, korrektiivina veelkord täiendavate ürituste korraldamist ning erandite tegemist. Võib julgelt väita, et senine teavitustöö on olnud puudulik," heidavad pöördujad linnale ette.
Seetõttu teeb Nõmme seltside koostöökoda ettepaneku peatada ettevalmistatud eelnõu menetlemine ja alustada dialoogi Nõmme kogukonnaga, selgitades plaane, nende vajadusi ja alles pärast kogukonna kaasamist ning dialoogi teha otsus, mis arvestab Nõmme huvidega.
"Selliseid otsuseid ei saa teha üle 40 000 elaniku peade," seisab pöördumises.
Nõmme aktivist, pöördumise autor Tiit Kruusalu leiab, et gümnaasiumiharidus peaks olema ikka oma linnaosas kättesaadav.
"Teisest küljest, infot on praegusel hetkel liiga vähe, dialoogi kogukonnaga peetud ei ole, võib-olla on lahendused olemas, aga me lihtsalt ei tea seda," möönab Kruusalu ERR-ile. "Pöördumise eesmärk pole vastandumine, vaid aeg maha võtta, et Nõmme elanikud saaksid linnaga dialoogi pidada."
Kool vastu ei võitle
Pääsküla Gümnaasiumi direktrissile Leena Saagile tuli Nõmme seltside avaldus üllatusena - tema on viimased 17 aastat kuulnud sulgemisjutte pidevalt, pigem oli küsimus ajas, millal see ära tehakse.
Pääsküla Gümnaasiumi probleemiks on kehvad tulemused riigieksamitel, kool on olnud aastakümneid üks madalamate eksamitulemustega koole Eestis. samuti on koolimaja amortiseerunud, linn pole sellesse investeeringuid teinud. Seetõttu ei ole olnud ka erilist tungi selle kooli gümnaasiumiastmesse.
Leena Saag kiidab oma kooli õpetajaid väga.
"Kui õpetajal on valitud lapsed – kodus toetatud, motiveeritud, andekad, on üks asi. Aga mõelge, kui te saate vähem motiveeritud lapsed, kes on ka kodu toetuseta, aga kui nad suudavad minna tööle ja luua pered ja õppida ameti. Ma ütlen, need on ühed väga tublid õpetajad meil!" viitab direktriss sellele, et kesklinnakoolid tõmbavad õpilaste koorekihi endale.
"Jätkata praegu ühe klassiga, kus polnud sageli 32-34 õpilastki nagu ideaalis, ei ole õige. See 30 õpilast leiaks koha ka teistes koolides," usub Saag.
Just sellele viitab ka volikogu eelnõu: praegu õpib gümnaasiumiastmes vaid 87 õpilast ehk klassid on alakomplekteeritud.
"Sellise õpilaste arvuga gümnaasiumi pidamine ei ole mõistlik. /---/ Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi varasemate aastate õpilaste arvu langus oli otseselt seotud kooli väga halva õpikeskkonnaga, mis ei vastanud juba pikka aega tänapäevastele töö- ja õpikeskkonna nõuetele," seisab otsuse seletuskirjas.
Möödunud aastal ei olnud Pääsküla koolis 12. klassi, sest ühel aastal keelas linn juba 10. klassi avada. Järgmisel aastal jälle lubas. Nii lastaksegi praegu gümnaasiumis õppivatel noortel oma koolitee Pääsküla koolis lõpuni käia, ent järgmisest sügisest enam gümnaasiumisse vastuvõttu ei toimu.
Põhikool saab aga uue maja, kus hakkab õppima 27 klassikomplekti ehk 650 õpilast kolmes paralleelklassis. Gümnaasiumihoone kolmest korpusest on kaks lammutatud ja nende asemele ehitatakse uued hooned, kuhu tulevad muuhulgas võimla, jõusaal, maadlussaal, aeroobikasaal, tööõpetusklass jpm.
Saagi unistus on, et ainus linnaossa alles jääv gümnaasium, Nõmme Gümnaasium muudetaks puhtalt gümnaasiumiks, mis tähendaks, et õpilaskohti oleks rohkem ja see võimaldaks Nõmme põhikoolide õpilased kodukandis vastu võtta.
"See oleks minu soov – siis saaksime põhikoolidena pakkuda eri suundi gümnaasiumile," ütleb Saag.
Sellist plaani linnal siiski ei ole, kinnitab haridusameti juhataja Andres Pajula.
Haridusamet: edasi saab õppida üle linna
Haridusamet selles traagikat ei näe, et Nõmme linnaossa vaid üks gümnaasium alles jääb.
"Juba praegu liiguvad õpilased pärast põhikooli lõpetamist suurematesse gümnaasiumitesse Kesklinnas, Mustamäel ja mujal ning seda mitte ainult Nõmme ja Pääsküla piirkonnast, vaid liikumisi on igal pool üle linna. See, kus õpilane soovib pärast põhikooli lõpetamist oma õpinguid jätkata, on tema vaba valik ning fakt, et Pääsküla gümnaasiumi gümnaasiumiosas õpib alla 90 õpilase, räägib ise enda eest," ütleb haridusameti juhataja Andres Pajula. "Gümnaasiumikohti on Tallinnas piisavalt kõigile linna õpilastele ning olemasolevatele koolidele lisanduvad lähiaastatel veel riigigümnaasiumid."
Seda, et õpilaste suunamine Nõmmelt teistesse linnaosadesse võiks kasvatada Tallinna ummikuid veelgi, Pajula ei nõustu.
"Gümnaasiumiõpilased liiguvad reeglina pigem ühistranspordiga (sh Kesklinna ja tagasi saab mugavalt rongiga), mistõttu ohtu täiendavate ummikute tekkimiseks ei ole," leiab haridusameti juht.
Hüppelist põhikooliõpilaste arvu kasvu Nõmme piirkonnas haridusameti prognoos ei näita, kuid Pääsküla Gümnaasiumi ümberkorraldamine peaks leevendama mitme kooli ruumikitsikust, kes praegu mitmes vahetuses töötavad, nagu Rahumäe põhikool, Nõmme põhikool, Nõmme gümnaasium ja Kivimäe põhikool.
"Renoveeritav Pääsküla kool pakub tänapäevaseid õpivõimalusi, mis võimaldab Nõmme piirkonna koolidel edaspidi korraldada õppetööd ühes vahetuses," selgitab Pajula.
Ka kooli personal, õpilased ja nende vanemad on sulgemisotsusega linna kinnitusel päri.
Toimetaja: Merilin Pärli