Rain Kooli: miks Soome õnn ja rõõm meid rõõmsaks teeb ({{commentsTotal}})

Eilses ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud pühapäevakülje artiklis teeb ajakirjanik Kaja Kunnas huvitava tähelepaneku: Soome iseseisvuse 100. aastapäev on Eestis palju suurem asi kui Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäev Soomes.

„Eestlased tähistavad Soome iseseisvust nii ülevoolavalt, et samaväärselt ei suuda seda teha isegi soomlased ise,“ kirjutab Kunnas. Ja lisab:

„Näiteks Läti iseseisvuspäev möödub eestlaste jaoks tavaliselt üsna vaoshoitult.“

Nii ta on. Olen selle peale ka ise tihti mõelnud, kui erinevalt me suhtume kahte naabrisse, kellest ühega meid lahutab veel lisaks kümneid kilomeetreid merd, teise algamist – õigemini Eesti üleminekut teiseksi – ei pane aga alati reaalselt tähelegi.

Ning kui päris aus olla, siis on Eestil Lätiga isegi pisut rohkem ajaloolisi ning kultuurilisi sarnasusi kui Soomega. Kogu eestlaste ja soomlaste ühisest algkeelest ning vennasrahva staatusest hoolimata on reaalne ajalooline kogemusväli ja komberuum eestlastel ja lätlastel ühisemad kui eestlastel ja soomlastel – nii juba keskajast peale ning lõpetades ühiselt kogetud nõukogude okupatsiooni ja annektsiooniga.

Mis siis on kujundanud selle otsustava vahe? Kas tõesti ainult keel? (Kuigi jah, eestlase jaoks on soome keel võrreldes läti keelega mängeldes mõistetav.)

Mul on tees. Vast pole suhe soomlaste ja Soomega nii lähedane (ja kohati ka tundlik) olnud mitte ainult seetõttu, et meil on eriline, maailmas pea ainulaadne samast tüvest kasvanute roll, vaid just seetõttu, et need samast tüvest sirgunud oksad on sattunud nii erinevatesse tingimustesse.

Võib-olla meid ühendabki pisut ka elus kogetud ebaõigluse moment? Äkki ongi tõeliselt lähedase suhte jaoks vaja pisut tunnetust, et ühel on elus pisut enam vedanud kui teisel?

Millega muidu seletada kõike seda, mis Eesti ja Soome suhtes nii nõukogude aja murdepunktides kui ka värskemal, uuesti saadud vabaduse tingimustes on valitsenud: kirglikke ootusi, ettevaatlikkust, lootusi ja pettumisi, sõltuvust ja suuremeelsust, häbi, häbelikkust ja häbistamist, suurustamist ja sõrmeviibutamist ning lepitust ja teineteisemõistmist. Kuni mingi ürgse vere tajuni, loomingulise ühistukse ning tänapäeval valitseva koostöö ja isegi osalise segunemiseni välja.

Võib-olla on meie – kindlasti siirasse – rõõmu Soome iseseisvuse üle segunenud ka teadmist, et meie Eesti 100 on tegelikult ikka pisut ka Eesti 46 (sest just nii palju aastaid on Eesti pärast iseseisvuse väljakuulutamist ilma okupatsiooni või sõdadeta elada saanud). Ja meie rõõmu Soome 100 üle seguneb natuke ka helesinist tagasivaatavat unistust Eestist, mis võinud samuti olla.

Kuid kas see kõik ongi lõpuks tähtis? Me ju elame ja oleme, mõlemad, nii Eesti kui ka Soome – üheskoos, nagu kõlab Soome 100. aastapäeva ametlik moto. Seega on meil juba paari nädala pärast põhjust värvide sinivalgeks ka siinsed hooned, mängida raekoja kelladega Finlandiat ja süüdata 6. detsembri õhtul kell kuus akendele kaks küünalt.

See ei võta meilt mitte midagi ära. Aga jagatud rõõm on teadupärast kahekordne. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: