Idufirmad hakkavad regulatiivses liivakastis paremaid poliitikaid häkkima
Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Tallinnas Startup Nations Summit, mis toob Eestisse idufirmade esindajaid ja poliitikakujundaid enam kui 60 riigist. Muuhulgas hakkavad osalejad "häkkima" ehk otsima kiirkorras lahendusi eri riikide valitsuste poliitilistele probleemidele.
Poliitikahäkatonil otsivad osalised lahendusi kaheksa riigi valitsuste idufirmadega seotud probleemidele. Eesti valitsust esindab kusjuures kaks meeskonda erinevate ideedega. Häkatonil kohtuvad nad ettevõtjate ja poliitikutega teistest riikidest, kes räägivad oma kogemustest sarnaste ideede elluviimisel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubja sõnul on häkatoni võtmeküsimus, kuidas leida tasakaal riigi regulatsioonide ja ettevõtete uuenduste vahel, et kõik osapooled võidaksid. "Töötavad idufirmad küsivad tavaliselt andestust, nad ei küsi luba. Kõigepealt nad löövad kõik asjad live'i ja siis vaatavad, mis saama hakkab," rääkis ta. "Sellepärast jäävad valitsused [regulatsioonidega] hiljaks ja kui nad jäävad hiljaks, siis nad reageerivad üle."
Eesti ühe meeskonna probleemiks on kratiseaduse loomine ehk tehisintellekti reguleerimine. Eesti soovib saada teistelt riikidelt arvamusi ja nõu nii eetilistes, tehnoloogilistes kui juriidilistes küsimustes.
Ideed, mitte valmis toode
Teine meeskond otsib lahendust efektiivsemateks riigihangeteks. Eesmärk on, et riik ei hangiks konkreetset lahendust, vaid kirjeldaks probleemi ja paluks hoopis ettevõtetel erinevaid lahendusi pakkuda. Meeskond keskendub niisiis faasile, mis eelneb riigihanke avaldamisele.
"Hankija ehk riik kirjeldab tihti, et ma tahan seda, aga ta peaks võib-olla astuma kaks sammu tagasi ja kirjeldama ära, milles on probleem - siis selgub, kas on vaja sinist või halli tooni," selgitas probleemi olemust Mikk Vainik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna startup-poliitikate ekspert.
"Liiga tihti defineeritakse meil juba ära, mida vaja on," jätkas ta. "Siis on võib-olla see hind liiga kõrge ja võib-olla on turul midagi hoopis uuenduslikumat saadaval. Alustavatel, arenevatel ettevõtetel oleks siis jällegi võimalus oma tehnoloogiatele riigi näol esimesi kliente leida, mis on võib-olla mõnele ettevõttele elu ja surma küsimus, kas sa saad selle kliendi ja reference'i või sa ei saa.”
Mujal juba proovitud
Varase dialoogi võimekus on riigil plaanis aasta-kahe jooksul lisada riigihangete veebikeskkonda, aga praegu ei tea nad veel, kuidas seda üles ehitada. "Võib-olla mõni tahab hästi palju ideid pakkuda, võib-olla mõni kardab, et kui ta seal oma idee ja tehnoloogia ära kirjeldab, siis on see järgmisel päeval varastatud," loetles Vainik probleeme, millele meeskond loodab teiste riikide kogemuste põhjal lahendusi leida. Eestlaste meeskonda nõustavad eksperdid, kes on sama asja ehitanud üles Šotimaal, Uus-Meremaal ja Kanadas.
Korraldajad kinnitasid, et häkatonile valitud teemad on sellised, mida iga valitsus peab niikuinii lahendama, seega pole põnevamaid probleeme spetsiaalselt ürituse jaoks välja nuputatud.
Kolmapäeva hommikul alustavad meeskonnad häkatoni esimeses sessioonis oma probleemide tutvustamisega ning lahenduste otsimisega. Teises osas hindavad ideid kohtunikud: äriingel, ärikiirendite juhid, Euroopa Komisjoni ametnik ja idufirmasid koondava organisatsiooni Startup Genome juht.
Kolm parimat meeskonda tutvustavad kolmandas sessioonis oma tulemusi idufirmade kogukonnale, kes valib parima idee. Kolme kõige edukama ideega jätkub töö ka peale üritust, peamiselt Global Entrepreneurship Networki kaudu, et "pall kohe maha ei kukuks, kui ideed on esitletud," kinnitas Vainik.
Kuivõrd üritus toimub Eesti eesistumise raames, tõdesid ametnikud, et Euroopa Liit on idufirmadega seotud poliitikates ajast maha jäänud. "Euroopa Liidu idufirmade poliitikale heidetakse ette, et me oleme killustunud ja ei tee koostööd. Sellepärast ei ole meil ka oma Silicon Valleyt," märkis Lubi.
Tema sõnul on Euroopa Liidul iduettevõtete suhtes isoleeritud vaade, mis on vaja asendada rahvusvahelisema mõtteviisiga: "Meil on vaja näidata, et lihtsalt oma õues asju ajades ei jõua me kuhugi, idufirmade maailm ei tööta niimoodi. Nemad lähevad suvalisse kohta maailmas, mitte et me oleme Euroopa Liidu idufirma ja meie tegevus on siin."
Samas ei saa Lubja sõnul Euroopa Liidu tasandil just kuigi palju ära teha. "Ainus, mis me saame teha, ongi rohkem suhtlust. Mitte et me tsentraliseerime, vaid me peame kõik need piirid ära kaotama, mis on. Ja mitte piire kaotama üksnes Euroopa Liidu sees, vaid globaalselt, sest startupperid on nomaadid, tahame või ei taha."
Idufirmad ise leiavad, et üritus ongi eelkõige võimalus näha teiste riikide kogemusi ja luua kontakte. "Vähemalt Startup Estonia jaoks on see väga paljudes valdkondades olnud võimalus vaadata, millised jalgrattad mujal maailmas sõidavad, ja siis teha oma jalgratas. Mitte niivõrd, et hakkame midagi täiesti uut tegema," kommenteeris Eesti idufirmade kogukonna Startup Estonia juht Mari Vavulski.
Lubi tõi näite Eesti idufirmast, kes on ühes suuremas Aafrika riigis turgu võitmas, aga kel pole ligipääsu sealsetele poliitikutele. Nüüd tuleb üks selle riigi minister Eestisse ja ettevõte pääseb talle ligi hoopis siin.