Simson: tasuta bussisõidu pakkumise üle otsustavad ühistranspordikeskused ({{commentsTotal}})

{{1511195520000 | amCalendar}}

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni kinnitusel on koalitsioon kokku leppinud, et ühistranspordikeskused võivad ise otsustada, kas soovivad pakkuda tasuta ühistransporti või mitte.

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni (Keskerakond) sõnul on raha riigi doteeritavatel maakonnaliinidel tasuta bussisõidu korraldamiseks riigieelarvesse planeeritud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna saab see dotatsiooni 22 miljonit järgmisel aastal 34,8 miljonit. Sellest piisab, et alates 1. juulist katta ära piletitulu, sellest piisab, et tihendada neid liine, ja sellest piisab, et toetada ka neid samu ühistranspordikeskusi," sõnas Simson.

Küsimusele, kas võimuliidus on tasuta bussisõidu suhtes kokku lepitud, vastas minister, et kokkuleppe kohaselt võivad ühistranspordikeskused ise otsustada, kas nad soovivad teha tasuta ühistransporti ja kasutada selleks raha või mitte.

"Ma isikilikult arvan, et iga ühistranspordikeskus on rõõmus, kui ta saab selle raha ära kasutada," lausus Simson.

Ta selgitas, et kui ühistranspordikeskus võtab ainult nii-öelda liinitihendmise raha ja jätab piletisüsteemi alles, jätab ta kasutamata tasuta sõiduks mõeldud vahendid.

Metsoja: ühistranspordi üle otsustagu kohalik omavalitsus

Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Andres Metsoja ütles, et kõik koalitsiooni osapooled saavad selgelt aru, et ühistranspordi ja selle võrguga tegelemine on oluline küsimus.

"Ühistransport on väga nüansirohke. Seal on riigi dotatsioon, omavalitsuste endi panus, piletitulu komponent ja veel eraldi soodustused õpilastele ja pensionäridele. Meie selge seisukoht on jätkuvalt see, et kohalik omavalitsus saab ja peab saama otsustada, kuidas on kõige mõistlikum ühistransporti maakonnas korraldada," sõnas ta.

Metsoja märkis, et ka ühistranspordikeskused on moodustatud just selleks, et viia ühistranspordi korraldus kohaliku elu keskele.

Riigikogu majanduskomisjoni juhi Sven Sesteri (IRL) sõnul peaks ühistranspordikeskus saama ise otsustada, kuidas maakondlikku bussiliiklust korraldada.

"Tegelikult peaks olema ühistranspordikeskuste otsus, kas nad tahavad selle rahaga piletihinda alla viia või uusi liine avada, see on lõpuks ikka kohaliku omavalitsuse pädevus ja otsuse koht," lausus Sester.

Majanduskomisjoni liige Toomas Kivimägi Reformierakonnast ütles, et loomulikult peab maakondliku liinivõrgu korraldamine minema ühistranspordikeskuse kätte. Kuid teisalt rikuks tasuta bussiliinide loomine ka ettevõtete võrdse kohtlemise põhimõetet.

"Nii kommertsiliinid kui ka Elron täidavad sisuliselt maakonnasisse ühistranpordi funktsioone, osaliselt loomulikult. Kui tulevad nii-öelda riigibussid, kus sõidu eest maksma ei pea, siis selle tulemusena kindlasti väheneb mingil määral nii Elroni piletitulu teatud liinidel kui ka kommertsliinide tulu teatud liinidel ja selle tulemusel pannakse mõned kommerstliinid ka kinni, kes sõidavad täna piiripeal," tõdes Kivimägi. 

Toimetaja: Karin Koppel



Eesti keele riigieksam.

Emakeele eksami funktsionaalse lugemise osas enam õigekirja ei hinnata

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Haridusministeeriumi algatatud muudatus teeb muret Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, sest vaba õigekirja kasutus ühes emakeele eksami osas saadab nende hinnangul õpilastele vale signaali.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: