Rahvastikupoliitika töörühma esimesel arutelul kõlas rohkelt kriitikat ({{commentsTotal}})

Eesti rahvastikupoliitika eesmärk ei saa olla rahvastiku kasvu tagamine, vaid hoopis selle vähenemise peatamine, tõdeti riigikogus poliitikutest ja spetsialistidest koosneva rahvastikupoliitika töörühma esimesel arutelul. Töörühm ülesandeks on koostada rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035.

Töörühma koostatud rahvastikupoliitika põhialustest peavad edaspidi lähtuma kõik seadused ja arengukavad, kuid esmaspäeval pälvis esialgne dokument huvigruppidelt ja asjatundjatelt kõva kriitikat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

MTÜ Eesti Sündimusuuringud analüütik Lea Danilson-Järg ütles, et see ei saa olla nagu kiri jõuluvanale. Muuhulgas leiti, et rahvastiku kasvu seadmine eesmärgiks ei ole realistlik.

"Seda nüüd tõid ka demograafid väga selgelt välja, et sellist eesmärki isegi ei ole mõtet seada, sest kõik prognoosid näitavad seda, et rahvastiku kahanemine hakkab järjest kiiremini toimuma ja nüüd me saame rääkida eesmärgina ainult sellest, kuidas peatada rahvastiku kahanemine," nentis Danilson-Järg.

Analüütik lisas, et kuna sündimus on olnud pikka aega madal, kahaneb rahvastik lähima kolmekümne aasta jooksul 1,2 ja 1,1 miljoni vahele. Rahvastiku kahanemist on mõjutanud ka väljaränne.

Rahvastiku kahanemist saab Danilson-Järgi sõnul pidurdada läbi sündimuse kasvu. "Lasterikkus peaks olema oluliselt rohkem väärtustatud täna. Täna on ikkagi fookus väga palju karjääril ja muul eneseteostusel ja laste kasvatamine ei ole väärtustatud. Ja kindlasti tuleb siin otsida ka põhjuseid sellistest majanduslikest aspektidest. Ka statistika ütleb seda, et laste arvust sõltub väga oluliselt perede vaesusrisk."

Rahvastikupoliitika põhialused aastateks 2018-2035 tahetakse esitada riigikogule hiljemalt tuleva aasta veebruariks.

Toimetaja: Laur Viirand



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: