Hänni: komisjoni salvestiste prokuratuurile andmisest keeldumine oli vale
Presidendi nõunik Liia Hänni leiab, et riigikogu keskkonnakomisjoni istungi salvestiste riigiprokuratuurile andmisest keeldumine 2012. aastal oli väga vale otsus, sest küsimused, millele prokuratuur toona vastust otsis, on ka praegu ehk viis aastat hiljem üleval.
Hänni märkis oma sotsiaalmeediapostituses, et neid riigikogu liikmeid, kes ei julge komisjonides räägitut avalikustada tundub olevat ikka veel üle poole koosseisust, sest vastasel korral oleks vaikimisi kokku lepitud komisjonide istungite konfidentsiaalsuse põhimõte juba prügikasti visatud.
"Seda ei nõua meie põhiseadus, isegi mitte 2003. aastal uuendatud riigikogu kodukord, kus komisjoni istungite kinnisuse all peeti silmas külaliste kutsumist, mitte lahtiseid uksi kõigile huvilistele. Seda arusaama kinnitas ka seaduses istungi protokollile esitatud nõue, mille kohaselt peab protokoll kajastama komisjoni istungi käiku ja komisjoni istungil vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist," tõdes ta.
"Tagasilangus suletuse suunas algas 2004. aastal kui kodukorra seadusest kõrvaldati nõue kajastada protokollis komisjonis toimunud arutelu sisu. Omamoodi kurioosumiga sai riigikogu juhatus hakkama aga 2012. aastal, kui prokuratuurile keelduti väljastamast komisjoni istungi salvestisi. Kui vale see otsus tegelikult oli, näitab praegune seis," märkis Hänni.
Hänni sõnul on aga küsimused, millele prokuratuur vastust otsis, ka viis aastat hiljem endiselt üleval ja häirivad avalikkust.
"Sellest on vähe abi, kui riigikogu esimees kinnitab, et riigikogu komisjonide töös ei peaks Chatham House’i reeglit rakendama – vaja on tegusid. Kuidas jääb, austatud riigikogu esimees Eiki Nestor? Mida arvab riigikogu?" püstitas Hänni küsimused.
Nestor: jäin juhatuses vähemusse
Eiki Nestor vastas, et Hänni ise koos kodanikuühiskonnaga asja üles ei võta, siis jääb tema hüüdjaks hääleks kõrbes.
"Täna juhatuses ei õnnestunud mul kahte kolleegi veenda, et see vana otsus ei ole midagi muud kui riigikogu ja seotud poliitikute maine kahjustamine," kirjutas Nestor.
"Tead ju küll, et juhatuses on kolm liiget. Ja varasem otsus oli langetatud juhatuse poolt," lisas riigikogu esimees.
Silvergate’i skandaal Reformierakonna rahastamise asjus puhkes 2012. aasta mais, kui toona Reformierakonda kuulunud Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo "Erakondade rahastamisest. Ausalt".
Riigiprokuratuur algatas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetluse, kuid kellelegi süüdistust ei esitatud ning kriminaalmenetlus lõpetati sama aasta oktoobris.
Toimetaja: Marek Kuul