Kadunuks jäänud Argentina allveelaeva otsingud jätkuvad
Argentina merevägi teatas, et kasutab ära paranenud ilmastikuolusid ning suurendab jõupingutusi möödunud nädala kolmapäeval Atlandi ookeanis kadunuks jäänud allveelaeva otsimiseks.
Siiani on tugev tuul ja kõrged lained allveelaeva San Juan ja selle 44 meeskonnaliikme otsimist raskendanud. Lisaks on allveelaevad ehitatud selliselt, et neid oleks keeruline leida, vahendas BBC.
Brasiilia, Tšiili, Colombia, Prantsusmaa, Saksamaa, Peruu, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uruguay ja Suurbritannia on saatnud oma laevad või lennukid otsimistöödele appi.
USA merevägi on saatnud kaks allveesõidukit, mis loovad sonari abil merepõhjast pilte.
Piirkonna kohal on teinud lende ka NASA otsimislennuk.
Esmaspäeval teatasid mereväeametnikud, et helid, mille kaks otsimislaeva kinni püüdsid, ei tulnud allveelaevalt. Tegemist oli juba teise valehäirega - varem kinnitati, et laupäeval kinni püütud satelliidisignaalid ei tulnud kadunud allveelaevalt.
Enne kadumist oli laev teatanud mehaaniliselt rikkest. Mereväekomandöri Gabriel Galeazzi sõnul tõusis allveelaev pinnale ning teatas lühisest laeva akudes. Alusele anti korraldus missioon lõpetada ja naasta Mar del Plata baasi.
Galeazzi sõnul on mehaanilised probleemid tavapärased ning väga harva ohtlikud. "Sõjalaeval on palju tagavarasüsteeme, mis võimaldab probleemide korral liikuda ühest kohast teise," selgitas ta.
Mereväe pressiesindaja Enrique Balbi sõnul võttis San Juani kapten veel korra baasiga ühendust, milles ütles väidetavalt, et probleem lahendati ning allveelaev sukeldub ja jätkab teekonda Mar del Plata baasi.
Viimane kontakt laevaga oli kolmapäeval. Pole teada, mis sellega hiljem juhtus.
TR-1700 klassi allveelaev oli naasmas rutiinselt missioonilt Ushuaiasse, mis asub Lõuna-Ameerika kõige lõunapoolsema tipu lähistel, oma alalisse baasi Mar del Platas.
65 meetri pikkune ja seitsme meetri laiune allveelaev ehitati Saksamaal Thyssen Nordseewerke tehases ja lasti vette 1983. aastal. Alust remonditi ja moderniseeriti 2007. ja 2014. aastal, et pikendada tema kasutusiga veel umbes 30 aasta võrra.
Toimetaja: Merili Nael