ÜRO kohus mõistis Radko Mladići eluks ajaks vangi
ÜRO sõjaroimakohus mõistis kolmapäeval Bosnia serblaste endise väejuhi Ratko Mladići süüdi genotsiidis, sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes 1992.-1995. aastani kestnud Bosnia sõja ajal ja määras talle eluaegse vanglakaristuse.
74-aastase Mladići vastu oli esitatud 11 süüdistust ning Haagis asuv endine Jugoslaavia sõjaroimatribunal (ICTY) mõistis ta 10 süüdistuspunktis süüdi.
"Nende kuritegude toimepanemise eest määrab kohus Mladićile eluaegse vangistuse," ütles peakohtunik Alphons Orie ja lisas, et sooritatud kuriteod olid "inimkonnale teadaolevalt ühed võikamad".
Mladić mõisteti süüdi nende üksuste isiklikus juhtimises, kes muu hulgas piirasid ja pommitasid kolm aastat Bosnia pealinna Sarajevot ning tapsid 1995. aastal Srebrenicas umbes 8000 islamiusulist meest ja poissi. Sarajevo piiramises hukkus umbes 10 000 inimest.
"Tingimused olid jõhkrad. Neid, kes püüdsid oma kodusid kaitsta, koheldi halastamatu jõuga. Leidis aset massihukkamisi ja mõned ohvrid surid pärast peksmist," ütles Orie.
"Paljud kuritegude toimepanijad, kes olid Bosnia moslemeid kinni võtnud, ei näidanud üles mingit austust inimelu ega inimväärikuse vastu," sõnas kohtunik.
Bosnia serblaste väejuht mõisteti süüdi ka umbes 200 NATO sõjaväelase pantvangi võtmises ning nende kasutamises inimkilpidena alliansi õhurünnakute ärahoidmiseks oma vägede vastu.
Samas jättis kohus väejuhi omavalitsustes genotsiidi toimepanemise süüdistuspunktis süüdi mõistmata.
Prokurörid nõudsid Mladićile eluaegset vangistust, kuid kaitseadvokaadid taotlesid süüaluse õigeksmõistmist, nimetades kohtuprotsessi poliitiliseks.
ÜRO inimõigusjuht Zeid Ra´ad al Hussein nimetas kohtuotsust "õigluse kaalukaks võiduks".
"Tänane otsus on hoiatus selliste kuritegude toimepanijatele, et nad ei pääse õigusemõistmisest, sõltumata sellest, kui võimsad nad on ja kui kaua see aega võtab. Nad võetakse vastutusele," sõnas inimõigusjuht avalduses.
"Bosnia lihunikuks" hüütava Mladići viis aastat kestnud kohtuprotsess on ICTY viimane kohtuasi enne selle tegevuse lõpetamist järgmisel kuul.
Mladić kaotas kohtuotsust kuuldes enesevalitsuse
Mladić ise otsustas viimasest istungist osa võtta, kuid kaotas kohtuotsuse ettelugemisel enesevalitsuse, hakkas karjuma ja viidi ÜRO turvameeste saatel kohtusaalist minema.
Kümned tuhanded ohvrid üle kogu Balkani on kolmapäeval langetatud otsust pikka aega oodanud. Kümned kogunesid ka kohtuhoone ette Haagis, et nõuda Mladićile võimalikult karmi karistust.
Pärast oma eestkostja, kunagise Jugoslaavia ja hilisema Serbia presidendi Slobodan Miloševiči kohtu ette toomist haihtus Mladić fantoomina. Lazarevo külas Milorad Komadići nime all elanud endine armeejuht suutis end varjata ligi 16 aastat, vaevumata end isegi maskeerima. 2011. aasta mais Mladić lõpuks tabati ja viimased aastad on tema üle Haagis kohut peetud.
Mladićit ja tema kaaslasi ühendas unistus etniliselt puhtast Suur-Serbiast. See utoopiline ideaal põhjustas üle 130 000 ohvri nõudnud ning 2,2 miljonit inimest kodu maja jätma sundinud sõja ja Euroopa ohvriterohkeima veresauna pärast Teist maailmasõda, kui väidetavalt Mladići käsul tapsid Suur-Serbia ideaalist joovastunud sõdurid 1995. aastal Srebrenicas hinnanguliselt 8000 moslemist meest ja poissi.
Sellest hoolimata peavad paljud serblased Mladićit kangelaseks.
Allikas: AP-AFP-BNS