Tallinna linnavalitsus kiitis heaks eelarve eelnõu mahuga 683 miljonit ({{commentsTotal}})

Linnavalitsuses kolmapäeval heakskiidu saanud Tallinna 2018. aasta eelarve eelnõu kogumahuks on kavandatud veidi enam kui 683 miljonit eurot, kasv võrreldes käesoleva aasta eelarvega on 6,5 miljonit eurot ehk üks protsent.

Tallinna järgmise aasta peamisteks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mida loodab linn koguda 400 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti tänavusest rohkem. Eeldatavalt kasvab 2018. aastal tulusaajate arv enam kui kahe tuhande inimese võrra ning keskmine deklareeritud brutotulu ühe tulu saaja kohta keskmiselt 5-7 protsenti. Lisaks mõjutab 2018. aasta tulumaksulaekumist kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 11,6 protsendilt 11,84.

Tallinna linnapea Taavi Aas on varasemalt BNS-ile öelnud, et suhteliselt konservatiivne ühe-protsendiline kasv on tingitud linnavara müügist planeeritavate tulude vähenemisest.

"Kui esialgselt oli Tallinna linnahalli lähiümbruse kinnistute müük planeeritud juba tänavuse aasta eelarvesse, siis ilmselt ei jõua linn ka veel 2018. aastal nende müügini, mistõttu on ka eelarvesse planeeritud tulu linnavara müügist väiksem," selgitas Aas.

Maamaksu eeldab linn koguda umbes 26 miljonit eurot. Seda on 3,9 protsenti vähem kui tänavu, kuna erinevalt reformimata riigimaast on munitsipaliseeritud maa maksuvaba, seisab riigieelarve eelnõu memos.

Linna asutuste kaupade ja teenuste müügist kavab linnavalitsus tuleval aastal eelarvesse 76 miljonit eurot, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavatest toetustest 93 miljonit eurot, välisrahastusest 28,5 miljonit eurot.

Tulu kohalikest maksudest on järgmisel aastal linnal plaanis kokku koguda 11,6 miljonit eurot, millest üle poole moodustab parkimistasu. Linna vara müügist on kavandatud kokku 2,8 miljonit eurot ning dividenditulu linna osalusega aktsiaseltsidelt umbes 7,3 miljonit eurot.

"Samas toob linna ja selle lähipiirkonna elanikkonna kiire kasv kaasa ka täiendava vajaduse investeeringuteks linnakeskkonda ning kulutuste kasvu tulenevalt kasvanud nõudlusest avalikele teenustele ja sotsiaaltoetustele. Linna asutuste tegevuskulud kasvavad eeloleval aastal peamiselt üldisest palgasurvest tulenevast vajadusest korrigeerida ning ühtlustada linna asutuste töötajate palgamäärasid," seisab memos.

Tallinna linna 2018. aasta tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkond (32 protsenti), järgnevad linnatransport (17 protsenti) ja sotsiaalhoolekanne (10 protsenti).

Investeerimistegevuseks on ette nähtud vahendeid kokku 114,7 miljonit €, suurima osakaaluga on teed ja tänavad, järgnevad hariduse ja kultuuri valdkonnad.

2018. aastal on Tallinnal kavas investeeringute finantseerimiseks kaasata laenuvahendeid kokku summas kuni 30 miljonit eurot. Linna arvestuslik netovõlakoormus on 2018. aasta lõpuks 39 protsenti põhitegevuse tuludest.

2018. aastal planeeritakse linna laekumisteks 679 miljonit eurot väljamakseteks 683 miljonit eurot ning aasta lõpu vabade rahaliste vahendite jäägiks 30 miljonit eurot.

Lasteaialastele ja gümnasistidele tasuta toit

Linna koolide tegevuskulude kasvust moodustavad suure osa linna eelarvest palka saavate õpetajate kavandatavad palgatõusud ja tasuta koolitoidu võimaldamine gümnasistidele. Linna lasteaedades on toidukulude katmiseks kavandatud 5,1 miljonit eurot ja täiendavad vahendid nähakse ette ka eesti keele õppe mahu suurendamiseks vene õppekeelega lasteaiarühmades.

Haridusvaldkonna investeeringutes on Tallinn seadnud prioriteediks lasteaedade ja koolide võrgu korrastamine ning haridusasutuste hoonete renoveerimine ja kaasajastamine. Hariduse valdkonna investeeringute mahuks kavandatakse üle 29 miljoni euro.

Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks viiakse lõpule lasteaedade 100 mänguväljaku projekt, mille raames paigaldatakse lasteaedade juurde uusi mänguatraktsioone.

Lõpetakse Tallinna Pääsküla gümnaasiumi tervikrenoveerimine, mille käigus uuendatakse kooli õpikeskkond, rajatakse uus ja kaasaegne spordikompleks ning täiendavad ruumid Tallinna Nõmme noortemaja tegevuse laiendamiseks. Valmib Tallinna Prantsuse Lütseumi võimlahoone.

Teostakse ka Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli Vene tänava hoone renoveerimine ning Tallinna Pae Gümnaasiumi juurdeehitus, mille käigus saab kool juurde täiendavad õpperuumid seoses õpilaste arvu kasvu ja keelekümblusprogrammi laialdasema kasutamisega. Alustatakse Tallinna Saksa gümnaasiumi hoone tervikrenoveerimisega ning sportimistingimuste parandamiseks koolide juures on kavas uuendada spordiväljakuid ja luua umbes 30 kooli juurde jalgrattaparklad.

Kultuurivaldkonnas lubab linn tagada 1. jaanuarist 2018 linna kultuuriasutustes kõrgharidust nõudval töökohal miinimumtöötasu tõusu 942 eurolt 1150. Kultuurivaldkonna investeeringuteks kavandab Tallinn 8,6 miljonit eurot, jätkatakse Mustamäe Kultuurikeskus Kaja põlvkondade majaks rekonstrueerimisega, koostöös riigiga alustatakse Tallinna Linnateatri kvartali väljaehitamist koos Põrgulava laienduse esimese etapiga, alustatakse Tallinna botaanikaaia ühe suurema kollektsiooniala, alpinaariumi, projekteerimisega ning jätkatakse Mustpeade Maja restaureerimistööde ja Vene Kultuurikeskuse remonttöödega. Rajatakse Tondi sõjakooli memoriaal ja Voldemar Lenderi mälestusmärk. Toetatakse ka Tallinna lauluväljaku renoveerimistöid.

Kristiinesse ja Mustamäele rajatakse uusi spordiplatse

Spordivaldkonnas lubab Tallinna linnavalitsus jätka sportimisvõimaluste pakkumist ja uute loomist ning laste ja noorte sporditegevuse toetamist. Jätkuvalt toetatakse eraspordibaase, erinevaid spordiprojekte ja –ühendusi ning spordikalendris kindla koha leidnud rahvusvahelisi spordivõistlusi ja võistlussarja „Tallinn liigub!“.

Alates 1. jaanuarist on kavas ka linna spordiasutuste töötajate töötasu ühtlustamine - arvestuslik palgavahendite kasv 5 protsenti ja linna noorsootöötajate palgamäära tõus 900 euroni.

Spordi ja vaba aja valdkonna investeeringute mahuks kavandatakse 3,1 miljonit eurot. Kavas on lõpetada Koidu, Kivila ja Vilde tee 69 spordiparkide ehitustööd ja alustada Põhja-Tallinna ning Nõmme spordiparkide rajamisega ning viia läbi ideekonkurss Lastestaadioni spordipargi projekteerimiseks. Kristiine ja Mustamäe linnaosadesse rajatakse jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli väliväljakud.

2018. aastal suurendatakse eakate pensionilisa määra seniselt 76,70 eurolt 100 eurole aastas. Alates 1. jaanuarist on kavas ka linna sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate palkade korrigeerimiseks arvestuslikult 10 protsenti.  

Linnatranspordi valdkonnas jätkub Tallinna elanikele, kõigile Eesti õpilastele ning 65-aastastele ja vanematele isikutele tasuta ühistranspordi kasutamise võimaldamine. Tallinna Linnatranspordi AS-ile antakse eelarvest sihtotstarbelist toetust summas 2,4 miljonit eurot 14 trammi rekonstrueerimise lõpule viimiseks. Jätkatakse ka ühistranspordipeatustesse reaalaja infotabloode paigaldamist.

Linna teede ja tänavate korrashoidu ja arendamisse panustatakse kokku 61,9 miljonit eurot, sealhulgas jooksvaks remondiks 8,5 miljonit ja investeeringuteks 53,4 miljonit.

Ka panustatakse linnakassa vahenditest teedesse ja tänavatesse 33,8 miljonit eurot. Jätkatakse nii kvartalisiseste teede remonttöödega linnaosades kui ka kergliiklusteede ehitust, sealhulgas valmib Ülemiste järve liikumisrada Tartu maantee ääres Lennujaama teest Vana-Tartu maanteeni, alustatakse Viljandi maantee kergliiklustee ehitamist Pärnu maanteest Valdeku tänavani ning Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee ning sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna tänava - Reidi tee ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekteerimist, tutvustab linnavalitsus 2018. aasta eelarvet.

Heakorra ja keskkonnakaitse valdkonna suuremahulisemateks töödeks nimetab linnavalitsus Tammsaare pargi rekonstrueerimise lõpetamist ning ka teiste linna pargialade korrastamist.

Toimetaja: Indrek Kuus



Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: