Eesti riigieelarve langes Euroopa Komisjoni hinnangus oivikust keskmikuks
Euroopa Komisjoni hinnang Eesti eelarvekavale on kehvem kui mullu. Oiviku kategooriast, kuhu kuuluvad tänavu meie naabrid, on Eesti langenud aste madalamale, põhjuseks suur struktuurne puudujääk kavandatavas riigieelarves.
Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti 2018. aasta eelarvekava EL-i eeskirjadega üldjoontes kooskõlas, kuid on oht seatud eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda.
Komisjon kasutab rahandusministeeriumist erinevat metoodikat liikmesriikide eelarvete stuktuurse tasakaalu hindamiseks, mistõttu on meie puudujääk nende arvutuste kohaselt järgmisel aastal -1,4 protsenti SKP-st, mitte -0,25, nagu arvutab ministeerium.
Teiseks tuleb erinevus hinnangust Eesti majandustsüklile.
"Need hinnangud on nüüd selliselt erinevad, et kui Euroopa Komisjon arvab täna, et Eesti majandus kasvab üle oma potentsiaali ehk üle nende sisendite, mida Eestil täna kasutada on - tööjõud, kapital, tehnoloogia -, kõik see, mis majanduse kasvule kaasa aitab," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson Vikerraadio saates "Uudis+" .
"Kui võtta maha majanduse kõikumised ja ühekordsed tulud-kulud, siis komisjoni hinnangul kasvab Eesti majandus üle oma potentsiaali," ütles Höövelson. "Eesti tööjõud on langustrendis, meil jääb inimesi järjest vähemaks, tööjõudu jääb järjest vähemaks ja see mingil hetkel hakkab seadma piire tulevasele majanduskasvule."
Höövelsoni sõnul on majanduskasv alati hea, ent praegune kasv pole jätkusuutlik, s.t seda jagub veel vaid paariks-kolmeks aastaks.
"See hakkab seadma piire. Tööandjad juba täna väga paljuski räägivad sellest, et neil on raske tööjõudu leida ja kuidas väga paljud arendusprojektid võivad selle taha jääda, et neil ei ole kvaliteetset tööjõudu," selgitas Höövelson.
Oivikute klassist keskpärasusse
Eelarvepuudujäägi tõttu võib tekkida oht, et Eesti kaldub kõrvale seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist.
Samas on Eesti riigivõla tase jätkuvalt alla kümne protsendi SKP-st, mis on madalaim võlakoormus EL-i riikide seas.
Eesti kuulus varasemalt kõrgeimasse kategooriasse, mis tähendab, et meie varasemad eelarved olid täielikus kooskõlas komisjoni stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.
Tänavu vastab nendele tingimustele kuus riiki, k.a meie naaberriigid: Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Soome ja Holland.
Keskmisesse kategooriasse ehk üldjoontes stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevate riikide loeteluu kuuluvad lisaks Eestile veel Iirimaa, Küpros, Malta ja Slovakkia. Viimati oli Eesti selles kategoorias majanduskriisi aastatel.
Eesti puhul näeb komisjon ohte tulude poolel, millest üks on just aktsiiside laekumine.
"Komisjon näeb riski, et planeeritud aktsiisid ei pruugi laekuda nii hästi, kui eelarves on arvestatud," ütles Höövelson.
Teine risk tulude laekumises puudutab Höövelsoni sõnul ettevõtete tulumaksusüsteemi muutust, millega ettevõtted saavad järgmisest aastast dividende madalama määraga välja võtta.
"Kuna see on uus maksusüsteem, siis tegelikult on keeruline prognoosida ettevõtete käitumist. Ka seal näeme võimalikku riski tulude alalaekumises," põhjendas komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik.
Kolmandasse ehk viimasesse kategooriasse kuulub viis liikmesriiki, kelle puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded jäävad eelarvega täitmata. Nende hulka kuuluvad Belgia, Itaalia, Austria, Portugal ja Sloveenia.
Belgia ja Itaalia puhul prognoositakse, et nad ei suuda kinni pidada ka võla vähendamise sihttasemest.
Kahe liikmesriigi - Prantsusmaa ja Hispaania - suhtes kohaldatakse endiselt stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa.
Täiesti välja on loetelust jäetud Kreeka, kes osaleb abiprogrammis.
Soodustama peaks investeerimist
Majanduskasv aina kiireneb ja euroala majandus kasvab käesoleval aastal viimase kümne aasta kiireimas tempos. Selle kasvu mootoriks on olnud stabiilne eratarbimine, jõuline majanduskasv terves maailmas ja vähenev töötus. Majandus kasvab kõigis liikmesriikides ja ühtlasi paraneb tööturu olukord, kuid palgakasv on ikka veel aeglane.
Võttes arvesse, et liikmesriigid on majandustsükli eri etappides, kutsutakse liikmesriike majanduskasvu analüüsi raames soodustama investeerimist, et toetada selle kaudu majanduse elavdamist ning suurendada tootlikkust ja pikaajalist majanduskasvu.
Lisaks soovitab komisjon viia ellu täiendavaid struktuurireforme, mida on tarvis selleks, et muuta Euroopa majandus stabiilsemaks, kaasavamaks, tootlikumaks ja vastupidavamaks.
Riigid peaksid oma eelarvepoliitika kujundama nii, et nad saavutaksid sobiva tasakaalu oma rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja majanduse elavdamise toetamise vahel.
Esmajoones tuleks alandada kõrget võlataset ja moodustada uusi eelarvereserve. Sellele võib kaasa aidata maksudest hoidumist võimaldavate lünkade kõrvaldamine, riigi rahanduse struktuuri kvaliteedi parandamine või sihipärasemate kulutuste tegemine.
Läbivaks prioriteediks on sotsiaalne õiglus ja Euroopa poolaastasse lõimitakse alates nüüdsest ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja õigused.
Komisjon annab oma hinnangud alati novembris, et riigid jõuaksid oma järgmise aasta eelarvete koostamisel soovitusi arvesse võtta, samas on need soovitusliku iseloomuga.
Toimetaja: Merilin Pärli