Eesmaa ja Pevkur ei mõista Nestori kriitikat
Riigikogu aseesimeeste Hanno Pevkuri ja Enn Eesmaa sõnul ei vasta tõele riigikogu esimehe Eiki Nestori väide, et kaks aseesimeest nurjasid riigikogu juhatuses arutelu riigikogu komisjonide tegevuse avalikustamise üle.
Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur (RE) ütles ERR-ile, et arutelu toimus ning juhatus uuris ka riigikogu kantselei arvamust selles, samuti vaatas, milliseid otsuseid on riigikogu juhatus varem selles küsimuses teinud.
"2015. aasta kevadel, kui küsimust arutati, jäädi selle juurde, et riigikogu kantseleil tuleb lähtuda riigikogu komisjonide helisalvestiste kohta esitatud teabenõuete täitmisel seadustest, arvestades riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2015. aasta otsuses esitatud seisukohti," märkis ta.
Pevkuri sõnul täpsustas riigikogu kantselei, et vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 36-le on komisjonide istungid kinnised. Sellest tulevalt ei väljastatud omal ajal ka prokuratuurile salvestisi ning praktika muutmine eeldaks ka kehtiva seaduse muutmist.
"Mina arvan, et prokuratuur ja uurijad oleks pidanud kindlasti need salvestised omal ajal saama, see oleks aidanud asjas selgust tuua, aga tollase otsuse tagamaid on mul raske kommenteerida," ütles Pevkur.
Riigikogu juhatuse liige Enn Eesmaa (KE) ütles ERR-ile, et ta tegi koos Hanno Pevkuriga riigikogu juhatuse esimehele Eiki Nestorile ettepaneku seda teemat just nimelt edasi arutada.
"Mina veel lisasin, et kokku võiks kutsuda riigikogu vanemate nõukogu ja teemaga tegeleda ka vastavas riigikogu komisjonis. Mõnigi fraktsioon on üsna selgelt komisjonis kõneldu avalikustamise vastu. Seega kiirkorras otsustamiseks pole meil mandaati," ütles Eesmaa.
Tema sõnul pole praeguste kodukorra reeglite kohaselt komisjonides räägitu avaldamine võimalik mitmel olulisel põhjusel, samas on võimalik kodukorda muuta, kuid alles pärast põhjalikku arutelu.
Eiki Nestor (SDE) märkis teisipäeval, et tal ei õnnestunud oma kolleege riigikogu juhatuses samal päeval toimunud arutelul veenda, et salvestiste andmisest keeldumine ei ole midagi muud kui riigikogu ja seotud poliitikute maine kahjustamine.
"Tead ju küll, et juhatuses on kolm liiget. Ja varasem otsus oli langetatud juhatuse poolt," kirjutas riigikogu esimees presidendi nõuniku Liia Hänni sotsiaalmeedia seinal alanud väitluse postituses.
Silvergate’i skandaal Reformierakonna rahastamise asjus puhkes 2012. aasta mais, kui toona Reformierakonda kuulunud Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo "Erakondade rahastamisest. Ausalt".
Riigiprokuratuur käivitas Meikari väidete kontrollimiseks uurimise, kuid lõpetas selle kellelegi süüdistust esitamata.
Toimetaja: Marek Kuul